Autor: Anne Oja • 13. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaupmees & Ko juht Mart Relve märkis, et sellele küsimusele on väga raske vastata. "Minu meelest ei saa vastata jah ega ei. Kui küsite, kas peaks midagi tegema maksudega, siis mina vastaksin, et ei tea. Maksusoodustused annavad küll mingi efekti, kuid mitte piisavalt elujõudu," kommenteeris Relve.

Ta lisas, et on seisukohal, et elujõulisuse tagab väikekaupmeestele see, kui neil on ostjale pakkuda midagi sellist, mille pärast üha jälle nende juurde tagasi tulla. See tähendab, et peab suurtest kaubanduskettidest selgelt eristuma. Väikepoe eristumine võib seisneda asukohas või sortimendis, näiteks küpsetatakse seal igal hommikul värsket saia-leiba või pakutakse mingeid kohalikke saadusi.

"Mulle endale meeldiks võimalikult väikeste erisustega maksusüsteem, sest kui ühtedele antakse soodustusi, tahavad teised ka ja olukord muutub segaseks. Kohe tekiks küsimus, kes on väikekaupmees ja kes ei ole. Näiteks, kas sinna kuuluvad ka tanklaomanikud, kes on oma olemuselt samuti väikekaupmehed ja mitme tankla juures piir jookseks," selgitas Relve.

Reklaamistrateeg Indrek Avarand kirjutas Äripäeva arvamuskülgedel, et väikekaupmeestel on üha raskem suurte robotlikuks muutunud kaubanduskettidega nagu Selveri, Prisma, Rimi jt konkurentsis püsida. Kaubanduse ketistumisele saaks piiri panna maksupoliitikaga, tõstes makse ketikaubandusettevõtetel ja vähendades neil, kes kettidesse ei kuulu.