Selveri kogemus erivajadustega inimeste tööandjana on ligi kümneaastane.
Heinver märkis, et nad teevad värbamisel koostööd erinevate organisatsioonidega, näiteks Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusega ja Tugikeskusega Juks, aga ka Töötukassa vahendusel on nad inimesi leidnud.
"Selles valdkonnas liigub sõna kiiresti ning mõnikord võetakse meiega ka otse ühendust ja pakutakse koostööd," kommenteeris Heinver.
Erivajadusega inimesed töötavad Selveris peamiselt müügisaalis teenindajate või kärulükkajatena. Puuetega inimeste palkamisel peab arvestama nii plusside kui miinustega. Ühelt poolt on enamasti tegu väga pühendunud, sõbralike ja lojaalsete töötajatega, kes jäävad tööle pikaks ajaks ning avardavad ka teiste meeskonnaliikmete silmaringi.
"Nad võetakse kollektiivis hästi omaks ning nad armastavad enamasti rutiinset tööd. Teisalt vajab sellise töötaja sisseelamine tavapärasest rohkem aega ning juhendamist, neile ei sobi mitmekesine ja vastutusrikas töö ning nad kardavad stressi tekitavaid olukordi. Juhul kui juht oskab hästi nende tööd planeerida, siis toimib koosöö üldiselt hästi ning võib kujuneda väga pikaajaliseks," jagas Heinver oma kogemusi.
Selver pälvis 2006. aastal puuetega inimeste sõbraliku tööandja tiitli.
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.