Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 6. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku oli 2011. aastal jaemüügi maht 4,1 miljardit eurot. Sellest 3,9 miljardit oli jaekaubandusettevõtete müük ning ülejäänu oli seotud sõidukikaubandusega.

Müügimahud kasvasid aasta lõikes püsivhindades 5,5%, sealjuures käibed kasvasid iga kvartaliga. Kiirem oli kasv tööstuskaupade osas, kus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga ligi 15%.

Tootlikkuse näitajad jätkasid jaekaubanduses paranemist ka 2011. aastal. Müügitulu kasv ulatus 11%ni ning kogukasum suurenes ligi 50%.

Eesti jaekaubandus on järjest enam koondunud suuremate kauplusekettide kätte. 2011. aastal andsid suurema osa toidukaupade jaemüügikäibest viis kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi (sh Säästumarket) ja Prisma. Neist suurima keti, Rimi, müügitulu ulatus mullu 352 miljoni euroni ning väikseima, Prisma, oma 147 miljoni euroni.

Kuigi kauplusekettide käibed mullu suurenesid, ei teinud seda kasumid. Kaks kaupluseketti, mis suutsid 2011. aasta lõpetada kasumiga, olid Selver ja AS OG Elektra. Seega võib öelda, et kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted on kasumi teenimisel olnud edukamad.

Uute kaubanduspindade lisandumine aeglustus sarnaselt 2010. aastale ka 2011. aastal. Aastaga lisandus 16% vähem kaubandus- ja toitlustushooneid ning lisanduv pindala vähenes ligi kolm korda. Uute pindade ehitamise asemel panustasid ettevõtted pigem olemasolevate pindade rekonstrueerimisele.

Seni langust näidanud palgad sisekaubanduses tegid 2011. aastal läbi korraliku tõusu, suurenedes ligi 11% ning jõudsid juba suhteliselt lähedale Eesti keskmisele.