Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EMTA kontrollib hulgikaubanduse ettevõtteid
Konkurentsikeskonna õiglasemaks muutmiseks ning maksukahju vähendamiseks kontrollib Eesti maksu- ja tolliamet majutus-, toitlustus-, ehitus- ja hulgikaubanduse ettevõtteid, samuti kütuseturgu.
EMTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik selgitab, et kontrolli põhjuseks on nimetatud valdkondade suurem maksukahju kui teistes valdkondades. „Ehitussektoris jääb hinnanguliselt aastas saamata ca 40 miljonit eurot makse,“ ütles Lemendik.
Valdkonda valides otsustab maksu- ja tolliamet lisaks riskianalüüsile seda, kas kontrollitava ettevõtte majandusnäitajad erinevad oluliselt piirkonna samas sektoris tegutsevate ettevõtete majandusnäitajatest. „Meie poole on viimastel kuudel pöördunud üha sagedamini ka ettevõtjad ja erialaliidud, kes on huvitatud konkurentsikeskkonna õiglasemaks muutmisest ja on hädas käibemaksupettustega oma sektoris,“ põhjendas Lemendik kontrollitavaid valdkondi.
Äripäevale teada olevalt on EMTA pöördunud ka IT juhtide poole ning palunud palganumbreid selgitada.
Aprillis keskendus maksu- ja tolliamet ettevõtete juhtidele, kelle legaalne sissetulek oli 371 eurot kuus ning selgitas toona, et kuna kõrge riskiga ettevõtete juhtidel puudub igasugune muu tulu on alust arvata, et juhid varjavad oma tegelikke sissetulekuid.
„Tavapärane praktika on, et maksuriskide korral võetakse ettevõttega ühendust, selgitatakse alati põhjalikult pöördumise põhjust ja palutakse oma deklareeritavad andmed üle vaadata. Nii suunatakse ettevõtteid oma maksekäitumist parandama. Üldjuhul on ettevõtjad sellist praktikat toetanud ja ka korrigeerivad oma käitumist, kui selleks on vajadus olemas,“ märkis Lemendik.
Lemendiku sõnul palkade osas tavapäraseks põhjenduseks, et tööd pole olnud, ent kohe, kohe töötasu tõstetakse. „Üldjuhul on maksukohustuslastel hea meel, et MTA ei alusta koheselt nende suhtes kontrolli vaid pakub esimese asjana võimaluse isikul endal deklaratsioonid üle vaadata ning vajalikud parandused sisse viia,“ ütles ta.
Tähelepanu juhtimistega seotud parandusdeklaratsioonide osakaal on kasvanud, parandatud summad on märkimisväärsed:
• 2009. aastal 866 teavitust, tulemus 6,67 mln eurot
• 2010. aastal 1555 teavitust, tulemus 8,98 mln eurot
• 2011. aastal 2068 teavitust, tulemus 13,15 mln eurot
• 2012. aasta 10 kuu jooksul 3401 teavitust, tulemus 11,08 mln eurot
Allikas. EMTA
Autor: Marta Jaakson, Aira Tammemäe
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
