Autor: Ave Lepik • 23. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Indikaator näitas jaanuaris –4, mis on 6 punkti parem kui detsembris ja samavõrra parem ka pikaajalisest keskmisest (–10).

Konjunktuuriinstituudi teatel paranesid kuuga inimeste hinnangud kõigi kindlustunde komponentide osas (prognoos riigi ja oma pere olukorrale, tööturule ja säästuvõimele), kuid olulisima panuse kindlustunde kasvule andis inimeste suurem turvalisus tööturul.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks 16-29 aastaste noorte kindlustunde indikaator on +13 ja üle 65 aastastel –8.

Jaanuaris paranes elanike hinnang oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (saldo detsembris –8, jaanuaris –2). Endiselt on väikeses ülekaalus inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist, kuid eelmise kuuga võrreldes lisandus just madalama sissetulekuga vastanute gruppi optimistlikumat väljavaadet. Ootused sõltuvad tugevalt pere praegusest sissetulekust. Kui madalama sissetulekuga peredest (I kvartiil) ootas 22 % olukorra parenemist ja 37% halvenemist, siis jõukaima (IV kvartiili) peredest ootas paranemist 34% ja halvenemist 11% peredest.

Eesti majanduse arengut nähti optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid ja siin on prognoosid erinevas sissetulekuga inimeste vahel sarnasemad kui oma pere väljavaateid hinnates. Jaanuaris ootas 34% küsitletutest, et riigi majandusolukord on järgneva 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 34% ja halvenemist kartis 20% küsitletutest. Hinnang riigi majanduse väljavaadetele on peale vahepealset madalseisu jõudnud 2012. aasta maikuu tasemel ja ületab 1 punkti võrra pikaajalist keskmist.

Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli jaanuaris natuke parem pikaajalisest keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17% ja rahalistes raskustes oli 16% vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62% ja raskustes oli 7% peredest.

 Perede rahanduslik olukord 2013. aasta jaanuaris (% vastanutest)

Kui 2011 viimastel kuudel ja 2012. aasta esimesel poolel suurenes elanike ebakindlus tööturul, siis  2012. lõpukuudel olukord paranes ja 2013. aasta jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb.