Autor: Maarit Eerme • 25. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Facebookis on põhiline turundusstrateegia kaupade ja teenuste jagamine ja meeldivate hulka lisamine, mille kaudu levib reklaam võimalikult paljudele võrgustiku liikmetele,“ ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Seejuures peavad ettevõtjad meeles pidama, et sotsiaalmeedia on samasugune reklaamikanal nagu iga teine, lisas ta.

Reklaamiseaduse järgi peab alkoholireklaam sisaldama hoiatust alkoholi võimaliku kahjuliku mõju kohta. Hoiatus peab olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.

Mõnedel alkoholiga seotud ettevõtetel on hoiatus Facebooki esilehe päises ja igas konkreetses reklaami sisaldavas postituses seda pole. Tarbijakaitseamet on seisukohal, et hoiatus peab olema igas reklaamis.

Kui inimene näeb uudisvoos mõne enda tuttava jagatud reklaami konkreetse alkohoolse tootega, kuigi pole ettevõtet meeldivate hulka lisanud, siis on reklaam ikkagi temani jõudnud. Seetõttu peaks hoiatus olema igal jagataval fotol, kus reklaamitakse alkoholi.

Tihti korraldavad firmad Facebooki-kampaaniaid, kus loosivad jagajate ja laikijate vahel välja alkoholi. Taolist taktikat kasutavad sageli ööklubid. Reklaamiseaduse järgi on selline tegevus aga keelatud.

Samuti pole reklaamides lubatud otseselt kutsuda üles alkoholi ostma ega tarbima. Tarbijakaitseameti hinnangul võib otseseks üleskutseks pidada ka reklaamis allahindlustest ja soodustustest teavitamist.

Eelpool nimetatule lisaks on reklaamiseaduses alkohoolsete jookide reklaamimise osas palju muid keelde ja piiranguid. Seaduserikkumise korral ootab ettevõtjat rahatrahv.

Sooniste sõnul on amet viimasel ajal täheldanud alkoholireklaami ja -pakkumiste märkimisväärset kasvu sotsiaalmeedias, mistõttu on võtnud selle probleemi fookusesse. Muuhulgas palub amet end ka võimalikest rikkumistest teavitada.