Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaupa teadlikult valivate tarbijate hulk on kasvanud
Tarbijakaitseameti koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tellitud uuringu põhjal oli mullu piisavalt teavet, et kaupa otstarbekalt valida, 67 protsendil tarbijatest. 2010. aastal oli see näitaja 59 protsenti.
Kaupmeeste suhtumisega rahul olevate inimeste arv möödunud aastal võrreldes 2010. aastaga aga langes. Mullu arvas küsitlusele vastanutest 47 protsenti, et kauplejad on tarbijate õigustega kursis, ja 36 protsenti, et kauplejad arvestavad tarbijate õigustega. 2010. aastal oli sellise hinnangu andjaid vastavalt 49 ja 43 protsenti.
Samas on kasvanud klienditeenindajate suutlikkus vastata tarbijate küsimustele. Klienditeenindajate oskustes küsimustele vastata kahtles värske uuringu põhjal 40 protsenti tarbijatest, 2010. aastal oli kahtlejaid 47 protsenti.
„Head meelt teeb ennekõike asjaolu, et kauplemise kvaliteedi kasvu pea ainuke tõsiseltvõetav eeldus ja liikumapanev jõud – tarbija teadlikkus – on tõusuteel. Amet näeb siinjuures ühena oma tegevuseesmärkidest asjakohase info kättesaadavaks tegemist nii tarbijale kui ka ettevõtjatele,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
„Nii täna, rahvusvahelisel tarbija õiguste päeval kui ka edaspidi tahaks loota, et paremuse poole pöördunud teeninduskvaliteet on püsiv trend. Selles on aga märkimisväärne roll nii firmajuhtidel kui sektorite ettevõtetel ja erialaliitudel,“ lisas ta.
Uuringust selgus, et endiselt on probleemiks kaupadel puuduvad eestikeelsed juhendid. Selle tõi välja 40 protsenti küsitletutest, mida on küll vähem kui 2010. aastal. 52 protsenti vastanuist märkis, et lisatud eestikeelsed juhendid on vigased. 2010. aastal tõi tõlkeprobleemi välja 43 protsenti küsitletutest.
Kuigi uuringu tulemused näitavad, et enamiku tarbijate kinnitusel teavad nad oma õigusi ja omavad piisavalt teavet ostude tegemiseks, tunneb suur osa ehk üle poole vastanutest siiski puudust ostu-müügiprotsessi puudutavast infost. Võrreldes 2010. aastaga on huvi tarbijakaitsealase teabe vastu veidi kasvanud.
Küsitluse põhjal oli tarbijatel mullu nagu varasematelgi aastatel enim probleeme toidukaupade ning rõivaste ja jalatsite ostu ning telefoni- ja andmesideteenustega.
Oma õiguste kaitseks pöördus kaupleja poole mullu 45 protsenti vastanutest, mis on vähem kui eelmisel küsitlusaastal. Tarbijate varasemast veidi suurema passiivsuse taga võib olla nii tarbijate teadlikkuse kasv kui ka vähenenud ostude arv.
Kaupleja poole pöördumisel lahenes probleem tarbija kasuks 62 protsendil juhtudest.
Esmakordselt uuriti möödunud aastal, kuivõrd mõjutavad reklaamid inimeste hinnangul kiirlaenu võtma. Enamik ehk 64 protsenti küsitletutest arvas, et reklaamid mõjutavad kiirlaenu võtmist. Reklaami mõjusse uskujaid oli kõige rohkem kõrgema haridusega inimeste hulgas.
EKI küsitles uuringu käigus mullu novembris ja detsembris kokku 1041 inimest vanuses 18–74 aastat. Uuringu eesmärk oli analüüsida tarbijakaitse olukorda Eestis, käsitledes Eesti elanike hinnanguid oma tarbijaõiguste alastele teadmistele ja selles osas toimunud muutusi viimastel aastatel.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
