Autor: Maarit Eerme • 29. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Külastajateni tuuakse osa Estioko kontserni kuuluva tehase Estiko-Plastar eelkäija Tartu Plassmasstoodete Katsetehase kilekotitoodangust.

Eestis hakati reklaamkilekotte tootma toonase nimega Tartu Kammivabrikus juba 1960ndate lõpus, aga plahvatuslikult suurenes kottide tootmine Moskva olümpiamängude (1980) eel, kui olümpiakomitee lubas tublimaid ettevõtteid heade suveniiri-ideede eest premeerida. Tehas, alates 1972. aastast nimega Tartu Plastmasstoodete Katsetehas, sai loa investeeringuteks, et soetada Soomest uusi tootmisliine, ning karupoeg Miša ja hüljes Vigri pildiga suveniirkotid juhatasid sisse täiesti uue ajastu kilekotimaastikul. Tartu ettevõte oli sel kümnendil üks eesrindlikumaid NSV Liidus ning kottide tiraažid ulatusid sageli miljonitesse.

Lisaks tehase disaineritele kujundasid kotte mitmed Eesti kunstnikud, kelle käekiri oli inimestele teada-tuntud näiteks lasteraamatute illustratsioonide kaudu. Raivo Järvi, Iivi Raudsepp, Ülle Meister, Elle Tikerpäe, Edgar Valter jpt tuntud kunstnike kujundused on kaunistanud omaaegseid kilekotte, millest osa on näha ka näitusel.

Kilekott oli asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide visiitkaart, see teavitas kohalikest ja riiklikest sündmustest ning tähtpäevadest. Ideoloogiast läbiimbunud nõukogude ühiskonnas oli ka kilekott ideoloogiliste sõnumite edastamise vahend.  

Täna on Estiko-Plastar Baltikumi juhtiv kilepakendite tootja, kelle toodang eksporditakse 20sse erinevasse riiki Lätist Islandini. Estiko-Pasteri toodetud pakendis on näiteks kohuke, Tere piim, Kalevi komm, Santa Maria maitseained jne.