Kaupmeeste liit on Merilai sõnul veendunud, et otsus saadab ELi liikmesriikidele sõnumi, et vastavat regulatsiooni on Euroopale vaja. "Vaatamata kaupmeeste liidu toetavale seisukohale on senine Eesti seisukoht olnud tasude reguleerimise vastu," märkis Merilai, lisades, et Eesti on üks vähestest vastu olevatest riikidest.
Tema sõnul mõjutavad Euroopa protsessid kindlasti ka Eesti turgu, hoolimata sellest, et Eestis on pankadevaheliste vahendustasude osas kokkulepped kahepoolsed, mitte mitmepoolsed.
"Nimetatud vahendustasud moodustavad suurema osa (80%) kaupmeeste kaardimaksete teenustasudest, mistõttu on igati põhjendatud kaupmeeste ootused tasumäärade edasisele langusele," ütles Merilai.
Ta lisas, et järgnevalt läheb õigusakt Euroopa Nõukokku ja see tuleb ratifitseerida europarlamendis. Selle määrustiku reformimine koos makseteenuste direktiiviga toetab konkurentsi ja innovatsiooni, luues Euroopa kaupmeestele ja tarbijatele suuri eeliseid.
Eelnõu kohaselt sätestataks krediitkaarditehingute vahendustasude piirmääraks 0,3 protsenti tehingu väärtusest ja deebetkaarditehingute vahendustasude piirmääraks seitse eurosenti või 0,2 protsenti tehingu väärtusest (olenevalt sellest, kumb on väiksem), vahendas europarlamendi pressiteenistus. Piirmäärad kehtiksid nii riigisiseste kui piiriüleste tehingute puhul ELis.