Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti toetab kilekottide vähendamist
Lisaks tavalisele plastkandekotile, mida saab osta kassa juurest, tuleks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud ettepaneku järgi eraldi mõistena välja tuua ka väga õhukesed kilekotid, millesse saab näiteks panna puuvilju, liha või kala ja mis on olulised toiduhügieeni seisukohast. Ka nende kilekottide tarbimist tuleks vähendada, kuid samas tuleks arvestada nende otstarbe eripäradega ja alternatiivide olemasoluga.
Väga õhukesi kilekotte on alternatiivide puudumise korral ka edaspidi ilmselt vaja tasuta jagada selleks, et toit ei määrduks ega määriks ülejäänud kaupa. Ka on tähtis vältida üldist pakendite juurde tekitamist, mis võib väga õhukeste kilekottide piiramisega kaasneda.
Eesti jaoks on oluline, et iga liikmesriik saaks ise otsustada plastkandekottide kasutamise vähendamise viisi üle. Lisaks tuleb arvestada liikmesriikide eripäradega ning meetmete rakendamiseks tuleb jätta piisavalt aega.
Komisjoni algatuse mõjuhinnangus oli toodud 2010. aasta plastkandekottide keskmine tarbimine liikmesriikide kohta. Mõjuhinnangu järgi erines kilekottide tarbimine liikmesriikides oluliselt: õhukeste kilekottide aastane kasutamine elaniku kohta ulatub komisjoni hinnangul neljast kotist Taanis ja Soomes 466 kotini Poolas, Portugalis, Slovakkias ja Eestis. Eesti hinnangul ei ole selles mõjuhinnangus toodud andmed õhukeste plastkandekottide kasutuse kohta usaldusväärsed ja õiged.
Eesti Kaupmeeste Liidu küsitluse tulemusel on tänaseks selgunud, et Eestis tarbitakse ühe inimese kohta aastas umbes 38 plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud väga õhukest kilekotti.
Eestis jõuab plastist pakendijäätmeid ringlussevõttu ligi 40 protsenti, ülejäänu kasutatakse ära energiatootmises jäätmepõletus- või tsemenditehastes.
Seotud lood
Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutatakse koos kaupmeestega kilekottide kasutamise vähendamist ning tasuta jagatavate kilekottide keelustamist.
Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud hääletasid eelnõu poolt, mille kohaselt peaksid ELi liikmesriigid aastaks 2019 vähendama kõige enam kasutatavate kilekottide kasutamist vähemalt 80 protsendi võrra.
Äsja valminud uuringust selgub, et eestlane tarbib keskmiselt 164 kilekotti aastas, kusjuures eriti õhukesi nn puuviljakotte tarbitakse kordi rohkem kui kassast ostetavaid õhukesi plastkandekotte.
Coca-Cola HBC Eesti AS tegevus lõi Eesti riigi majandusele 2023. aastal ligikaudu 25 miljonit eurot lisandväärtust, selgub ettevõtte hiljutisest jätkusuutlikkuse aruandest.
Enimloetud
1
Üle 100 000 erivajadusega inimese on kokku kolmes Balti riigis, kes vananenud tehnoloogiaga e-poodides täna ostelda ei saa
2
Lisatud nii Linnamäe keskuse kui Prisma Eesti juhtide värsked kommentaarid!
3
4
Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä: poe lahtihoidmine oleks ääretult ebamõistlik
Viimased uudised
Üle 100 000 erivajadusega inimese on kokku kolmes Balti riigis, kes vananenud tehnoloogiaga e-poodides täna ostelda ei saa
Lisatud nii Linnamäe keskuse kui Prisma Eesti juhtide värsked kommentaarid!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Lisatud nii Linnamäe keskuse kui Prisma Eesti juhtide värsked kommentaarid!
Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä: poe lahtihoidmine oleks ääretult ebamõistlik
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
