Autor: Kadri Põlendik • 12. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peter Hunt: on au selline kaubamärk kontserni võtta

Ligi poolt Soome turgu omava Finlaysoni ost on Wendre omaniku Peter Hundi jaoks oluline strateegiline samm tegevuse laiendamiseks.

Täna teatati, et Wendre omanik Peter Hunt ostis Soome ühe suurima kodutekstiili tootja Finlaysoni tehased Soomes ja Venemaal ning jaekauplused Baltimaades ja Venemaal. Hunt rääkis eile Äripäevale tehingu tagamaadest.

Järgneb intervjuu Peter Hundiga:

Miks otsustasite Finlaysoni tehased ja poed osta?Seal oli mitu põhjust. Üks põhjus on muidugi, et me ostame väga tugeva brändi ja väga tugeva turupositsiooni Soomes. Ma arvan, et üle poole turust on selle ettevõtte käes.

Edasi seame sammu Venemaale, sest väike tootmisüksus on Peterburis ja Venemaal on ka hulgi- ja jaekaubandus – 6-7 poodi ja hulgifirma. See on üks samm, mis edaspidi on väga oluline.

Kolmas põhjus on, et soovime Familioni brändi välisturgudele viia. See oleks meie uus bränd mitte ainult Soomes ja Venemaal, vaid me räägime ikka kogu Euroopast.

Siin on tootearendus olnud 50-60 aastat nii kõva, et kui vaadata Eesti poolt, siis me oleme sellest maas. See on üks võimalus meil tulla kiiresti enda brändiga suurtele turgudele.

Kas teie ettevõtted on praegu juba Soome või Vene turul tegutsenud?Meil on Soomes kliendid olemas ja müüme ka Venemaale, aga see on hoopis teine positsioon, mis me nüüd võtame. See, kui saame pool Soome turust enda kätte, on väga kõva sõna. Meile on see üks väga oluline strateegiline samm.

Kust huvi tuli – kas Finlaysoni omanik oli müümisest huvitatud või pöördusite ise nende poole?Asi oli nii, et me rääkisime juba neli aastat tagasi ostmisest, aga siis aeg ei sobinud ja see asi jäi ära. Umbes pool aastat tagasi kohtusin juhuslikult Finlaysoni tegevdirektoriga Brüsseli lennujaamas ja ta mainis, et võib-olla oleks õige aeg jälle rääkida ja nii see peale hakkas.

Mis siis selle hea võimaluse andis, et saite tehingu praegu ära teha?Finlaysonil on kaks osa – üks on padjad ja voodid, teine osa on tekstiiliosa. Meil tekstiilikaupluste vastu nii suurt huvi ei olnud, aga nüüd õnnestus leida tekstiiliosale üks teine ostja, meie olime nii-öelda loomulikud ostjad teisele osale. See klappis müüjale CapMan, mis on suur investeerimisfirma Soomes. Ma arvan, et nad tegid neid tehinguid paralleelselt ja ka see on homme (täna – toim) avalik, kellele nad müüvad selle tekstiiliosa. Terve Finlayson, mis on mitusada aastat vana, läheb teiste omanike kätte ja meie võtame ühe osa sellest.

Kui palju see tehing teile maksma läks?Kahjuks seda me ei saa öelda, see pole avalik.

Kas keegi aitas teil seda tehingut finantseerida?Ei, me finantseerime seda enda rahadega.

Kas mingi osa jääb veel ka CapMani kätte?Ei. CapMan on olnud 14 aastat seal omanik ja see oli ka neile hea ajastus. Nad on sealt läbi aastate hästi kasumit teeninud. See on ju ettevõte, millel on 50+ miljonit käive, see on tugev kaubamärk Soomes. Mul on suur au, et me saame meie kontserni niisuguse tuntud kaubamärgi ja siit sellega edasi minna suurematele turgudele.

Kui laia haardega on Finlayson väljaspool Soomet?Eriti ei ole. See on võib-olla nende strateegia olnud, et keskenduda Soome ja Vene turule. Venemaal on seal 50 inimest tööl ja Soomes on 120 inimest. Lisaks on 3-4 poodi Eestis ja siis üks Riias ja Vilniuses. Need on õieti Finlaysoni jaekaubanduspoed, mille meie üle võtame, aga me tahame jätkata Familioni brändiga, mitte Finlaysoni nime all.

Siiamaani oleme ju õieti olnud allhankija, teeme teistele private label'eid (omamärgitooted – toim), aga ma arvan, et see on Eesti eksporditööstusele väga huvitav, et me peame katsuma luua ka enda brände. Muidu jääme konkureerima ainult hinnaga. Tahame tõsta tootmise fookuse rohkem brändingu poole ja positsioneerida end turul vähe kõrgemal, kui ainult allhankija. Mitte et allhankija midagi halba oleks, aga oma bränd annab meie ettevõttele uue võimaluse laieneda ja kasvada.

Mis plaanid teil tehaste ja poodidega on?Eks me vaatame, mis sünergia me saame. Veel on vara sellest rääkida. Kindlasti läheb meil sealseid tootmisvõimsusi edaspidi vaja. Ma usun, et siin peab sünergiat leidma tootmise protsesside kaudu – katsuda üldkulusid tagasi hoida ja tootmist veel efektiivsemalt teha.

Edaspidi ma näen suuri võimalusi Venemaal. Siin on Finlayson tegelenud juba 25 aastat, süsteemid on käes, nad on tuntud ja usaldusväärne ettevõte Vene turul. Võib-olla praegu ei ole see ajastus päris õige, arvestades, mis jõupoliitiliselt on juhtunud, aga edaspidi ma olen veendunud, et peaaegu 200 miljoni inimesega turg oleks meile väga huvitav.

Kas töötajate koosseisu on plaanis muuta?Hetkel ei tea, peame üldise pildi paika panema ja vaatama, kuidas erinevatel turgudel saame midagi kokku liita. Lühiperspektiivis midagi suurt ei juhtu, võib-olla aasta pärast on selgemalt teada, kuidas edasi läheme.

Kas teil on lähiajal veel laienemisplaane?Konkreetselt ei taha midagi öelda, aga me vaatame ikka pehme mööbli poole. Muidugi see positsioon, mis me oleme Soomes võtnud, avab uksed teistele toodetele. Me tahaksime ju oma tootevalikut laiendada. Selle sammuga, mis me täna võtame Finlaysoniga, avab võimalusi veel edaspidi laieneda.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757