Keskmine palk tõusis aastas 7%

Keskmine kuupalk ja -tunnipalk tõusis tunamullusega võrreldes enim põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11% ja tunnis 15,9%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).

Eelmisel aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% aasta varasemaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis eelmisel aastal enim mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis eelmisel aastal kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Statistikaameti poolt tänavu 12. juunil avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid maksu- ja tolliameti väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- või osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab statistikaamet eelkõige omavalitsuste kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Mullu oli valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.