Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas testostu tellida? Millele enne mõelda?
Esiteks tuleb mõelda, miks tellitakse ja mida plaanitakse infoga teha ning teiseks tuleb mõelda, kuidas saadud andmeid kasutada.
Esiteks tuleks selgeks teha, miks testoste tellitakse ja mida saadud infoga plaanitakse teha. Kas kogutakse lihtsalt infot sahtlisse, statistilise võrdluse jaoks, pingerea koostamiseks või kogutakse sisendit edaspidise reaalse arendustegevuse jaoks? Juhul, kui kogutakse infot reaalse arendustegevuse jaoks (mida tavaolukorras ju eeldaks), siis peaks olema enne protsessi käivitamist selgelt “fair play” stiilis kõigile osapooltele teada mida ja miks tehakse. Enamusele meist meeldib pigem liikluskaamera piirkonda märgistav vastav märk, kui põõsas redutav politseinik. Ja seda ka neile, kes on harjunud liikluseeskirju järgima. Enne testostude käivitamist peaks olema kenasti läbi räägitud ja kõigile osapooltele kinnitatud, mida jälgitakse, et siis saaks seda ka rakendada. Ja see peakski olema testostude korraldamise peamine eesmärk - parandada ettevõtte ootuste rakendamist, homset sooritust!
Teiseks tuleks mõelda, kuidas on plaanis saadud andmeid kasutada, ehk kuidas konkreetsele testitule tagasisidet anda. Lihtne on saata kaubanduskeskuse rentnikele e-kirjaga (subjektiivne) pingerida. Palju keerulisem on nende andmete põhjal sisukat arendustegevust läbiviima hakata. Aga testimise eesmärk peaks olema homse soorituse paranemisele kaasa aitamine. Kas saadud aruanne annab võimaluse reaalselt ja objektiivselt inimesi arendada? Ja mis on objektiivne?
Objektiivne on see, mida konkreetselt töötajalt tema tööandja ootab, mitte see, mida testostja või testostufirma arvab! Kui kogu kaubanduskeskust ühe vitsaga mõõta, (näiteks sama küsimustik kingapoes, kohvikus ja elektroonikakupluses) siis on tulemus kõike muud kui arendav.
Testostu tellides peaks mõtlema läbi ka selle, mis saad täna kogutud andmetest kolme kuu pärast? Mis kujul on andmed taasesitatavad, võrreldavad, analüüsitavad? Kas staatiline PDF, Powerpoint või analüüsi ja trendi võimaldav andmebaas. Kas tegeliku arendustegevusega tegelev inimene (näiteks koolitusjuht või osakonnajuht) on võimeline lihtsa vaevaga kogutud andmeid ise käsitlema ja nende põhjal oma konkreetsete töötajatega arutlema? Kas ta suudab viia läbi sisukaid tagasisidevestluseid, mille lõpuks töötaja ütleb: „Aitäh, nüüd saan paremini aru, kuidas mul on lihtsam ja efektiivsem töötada.” Või juhtub nii, et töötaja jaoks on iga testiaruanne erineva hinnanguga, kuna testijate isiklik soovitus on iga kord erinev, stiilis „Mida oleksite antud teenindusprotsessi juures muutnud juhul, kui oleksite teenindaja asemel olnud?”.
Mida nende kogemuste põhjal öelda? Testost on väga vajalik ja arendav asi iseenesest. Kuid, üheksa korda mõõda ja üks kord lõika!
Olen kindel, et testostuteenuse tellijad, kes reeglina ise sellist põhjalikku taustauuringut läbi ei tee, nägid võibolla esimest korda eesriide taha. Testostlemine on kahtlemata oluline tööriist ettevõtte arendamisel. Tööriistad peavad aga olema teravad ja töökorras! Koolitusfirmana (ja ka teised koolitusfirmad) kasutame arendamise alusena seda infot, mida testostudest kogutakse. See sisendinfo peab olema korrektne ja objektiivne.
Autor: Eero Palm
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
