Esiteks tuleb mõelda, miks tellitakse ja mida plaanitakse infoga teha ning teiseks tuleb mõelda, kuidas saadud andmeid kasutada.
Esiteks tuleks selgeks teha, miks testoste tellitakse ja mida saadud infoga plaanitakse teha. Kas kogutakse lihtsalt infot sahtlisse, statistilise võrdluse jaoks, pingerea koostamiseks või kogutakse sisendit edaspidise reaalse arendustegevuse jaoks? Juhul, kui kogutakse infot reaalse arendustegevuse jaoks (mida tavaolukorras ju eeldaks), siis peaks olema enne protsessi käivitamist selgelt “fair play” stiilis kõigile osapooltele teada mida ja miks tehakse. Enamusele meist meeldib pigem liikluskaamera piirkonda märgistav vastav märk, kui põõsas redutav politseinik. Ja seda ka neile, kes on harjunud liikluseeskirju järgima. Enne testostude käivitamist peaks olema kenasti läbi räägitud ja kõigile osapooltele kinnitatud, mida jälgitakse, et siis saaks seda ka rakendada. Ja see peakski olema testostude korraldamise peamine eesmärk - parandada ettevõtte ootuste rakendamist, homset sooritust!
Teiseks tuleks mõelda, kuidas on plaanis saadud andmeid kasutada, ehk kuidas konkreetsele testitule tagasisidet anda. Lihtne on saata kaubanduskeskuse rentnikele e-kirjaga (subjektiivne) pingerida. Palju keerulisem on nende andmete põhjal sisukat arendustegevust läbiviima hakata. Aga testimise eesmärk peaks olema homse soorituse paranemisele kaasa aitamine. Kas saadud aruanne annab võimaluse reaalselt ja objektiivselt inimesi arendada? Ja mis on objektiivne?
Objektiivne on see, mida konkreetselt töötajalt tema tööandja ootab, mitte see, mida testostja või testostufirma arvab! Kui kogu kaubanduskeskust ühe vitsaga mõõta, (näiteks sama küsimustik kingapoes, kohvikus ja elektroonikakupluses) siis on tulemus kõike muud kui arendav.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele