Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: kaupmehed ähvardavad toidutootjaid välja viskamisega
Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud ebaausate kaubandustavade uuringust selgus, et 79% üle 5 miljoni käibega suurtest ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Väiksemate ettevõtete seas oli see osakaal 50%.
Ebaausate kauplemistavadega on kokku puutunud pigem ettevõtted, kelle toodetel on suhteliselt lühikese säilivusaeg ja turusegmendis on tihe konkurents. Vähem on kokku puutunud need ettevõtted, kellel on tugev kaubamärk ja väikeettevõtted, mille toodangu järel on pakkumisest suurem nõudlus.
„Jaekaubandus saab oma turujõudu vabamalt kasutada nende toodete ja tootjate puhul, kus on võimalik tarbija rahulolu oluliselt kahjustamata tooteid välja vahetada,“ selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Paremas positsioonis on väikeettevõtted, kellel on kindel nišš või tootjad, kes on välja töötatud ainulaadne toode ja mille järele on turul pakkumisest suurem nõudlus.“
3 kõige sagedamini esinenud ebaausat kauplemistava Eestis
1. Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt
2. Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda ebasoodsamaid lepingutingimusi3. Lepingutingimustest ei peeta kinni
3 kõige sagedamini esinenud ebaausat kauplemistava Euroopa Liidus
1. Lepingutingimustest ei peeta kinni
2. Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda ebasoodsamaid lepingutingimusi3. Kaubanduspartneri poolt arvete mahaarvestuse tegemine ilma majanduslikku põhjenduseta
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul on ebaausate kauplemistavade temaatika aktuaalne kogu Euroopa Liidus. „Euroopa Komisjon on leidnud, et turuosaliste suurema kontsentreerituse tõttu on tekkinud olukord, kus läbirääkimispositsioonid on väga erinevad ning toiduainete tarneahelas tegutsevate ettevõtjate omavahelistes ärisuhetes esineb majanduslikku tasakaalustamatust. Uuringud näitavad, et jaekett kui tugevam pool on lepingutingimuste kehtestaja ja muutja ning mõnikord on paljud riskid ebaproportsionaalselt jäetud tarnijate kanda. Muude lahenduste kõrval on üheks olulisemaks heade kaubandustavade kehtestamine ja järgimine. Seepärast tervitame toiduliidu, kaupmeeste liidu ning kaubandus-tööstuskoja algatust koostada toidukaupade tarneahela hea kaubandustava,“ rääkis Lemetti.
Uuringu tulemustest johtuvalt on Euroopa Liidu erinevad riigid kas laiendanud konkurentsiameti volitusi (Austria, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti ja Leedu), täiendanud seadusi (Prantsusmaa) või erasektori poolt algatatud reeglite riiklik jõustamine (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania).
Hetkel kuum
Uuringus osalenud ettevõtetest 84% soovivad, et edaspidi võiks rohkem rõhku panna heade kaubandustavadega liitumisele ja järgimisele. Pea pooled vastanud soovisid anda Konkurentsiametile õiguse tutvuda lepingutega.
Eesti Konjunktuuriinstituut viis läbi küsitluse 2014. aasta novembris, kus võttis eeskujuks samalaadse Euroopa Liidus läbi viidud uurimuse 2011. aastal. Küsitlusele vastas 14 suuremat ettevõtet (käive üle 5 miljoni euro) ja 32 väiksemat ettevõtet (käive alla 5 miljoni euro).
Uuring on valminud riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus“ projekti „Hinnakujundus ja lisandväärtuse jaotus toiduainete tarneahelas Eestis“ raames. Töö eesmärk oli uurida ebaausate kauplemistavade esinemist ja mõju Eesti toiduainete tarneahelas, lisaks antakse ülevaade Euroopa Liidus ning osades liikmesriikides rakendatud praktikatest ebaausate kauplemistavadega tegelemisel.
Seotud lood
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
