Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Potisepp: jõuvõtted ajavad igaühe vihaseks
Potisepa sõnul ei pea Eesti tootjad õigeks seda, et kõik riskid on kantud nende õlule ning jaekettide lepingud on väga karmid. „Riskid on ebamõistlikult jagatud. Näiteks, kui ettevõte peab viima kindlaks ajaks kauba jaeketi lattu, kuid neil on lumi lükkamata ja seetõttu peab ta seal ootama. Sellest tingituna jääb ta ka järgmisesse jaeketti kauba viimisega hiljaks ning saab selle eest trahvi,“ rääkis Potisepp.
Ta lisas, et tootjatele on ka leppetrahvide arvutamise metoodika arusaamatu ning ebamõistlik. „Öeldakse küll, et trahvi sisse on arvestatud saamata jäänud müük, kui ka jaeketti mainekahju, kuid kas see on mõistlik. Samuti räägitakse, et trahvide tegemisel on distsiplineeriv mõju, kuid ma usun, et kõikide asjade eest ei peaks trahvima,“ ütles Potisepp.
Tema sõnul võiks lepingus olla kokkuleppe punkte rohkem, sest ettevõtted tunnevad selgelt, et lepingu tingimused on tootjatele peale surutud ning teistpidi liiga karmid. See tuli välja ka Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringust, kus 74% vastanutest tundis, et neile on mitu korda surutud lepingutingimusi peale kaubanduspartneri poolt.
Jaekettide vaheline hinnakonkurents on väga tugev, sest 5 keti käes on 81% turust. „Jaeketid panevad teinekord nende jaoks väga tähtsale tootele madalama hinna, et meelitada ostjat poodi, kuid sellele järgneb teise jaeketi kõne tootja müügiesindajale ning nõutakse samasugust hinda,“ rääkis Potisepp. Samas lisab ta seda, et kui tootja soovib tõsta toote hinda, siis ta peab seda suhteliselt detailselt jaeketile selgitama.
„Jaekettidel on planeerimisega ikka veel kehvad lood, seal on nii üle, kui ka ala planeerimisi. Jaeketid planeerivad, kuid reaalselt müüakse toodet kaks korda rohkem ja siis oodatakse tootjalt ikkagi 100% tarnekindlust, mis tekitab väiksematele tootjatele probleeme,“ selgitas Potisepp. 10. veebruaril toimunud tootjate, hulgikaupmeeste ja jaekettide seminaril jäi kõlama, et planeerime koos tooteid, siis peaksid prognoosid täpsemad tulema ja mõlemad osapooled oleksid rahul.
Tootjad on toonud Potisepa sõnul välja ka selle, et jaekettidel on sortimendi aknad erinevatel aegadel ja see muudab tootjatel turundamise keeruliseks. „Probleem on pigem selles, et kui jääd mõne tootega sortimendi aknast välja, siis on raske kampaaniat taha.“ Teine probleem on ka kampaaniatasude maksmine, sest tootja ei saa kunagi kindel olla, kas see summa, mis ta maksab läheb tema toote reklaamimiseks või mitte. „Lisaks toovad tootjad välja seda, et neilt küsitakse kaubandusega kaasnevaid kulusid näiteks kampaaniate rahastamist ning neile ei selgitata täpselt, mis selle rahaga peale hakatakse.“
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
