Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Marika Merilai sõnul on peamiseks probleemiks täna see, et ettevõtjad ei näe tarneahelat kui tervikut, vaid iga lüli ja ettevõtet eraldi.
Kaupmeeste Liidu arvates on ebaausate kaubandustavade uuringus toodud vaid tööstusettevõtte poolne vaade, kuid tarneahelas on ka teisi osapooli. „Toiduturul tegutsevate ettevõtjate arv on suur, seega ka eriarvamusi palju,“ ütles Merilai.
„Arvestades jaekettide tarnijate suurt arvu (300-600) on esmase tähtsusega koosatööpartnerite vahelise lepingu sõlmimine,“ rääkis Merilai. Ta ütles, et leping on kahepoolne dokument, milles kajastatakse vajalikud tingimused ostu-müügiprotsessis ning praktikas kasutatakse nn tüüplepingut või lepingupõhja, mis siis kaubagrupi iseärasusi jm arvestades vaadatakse eraldi üle. Lepingud sõlmitakse ostu-müügitehingute tingimuste kokkuleppimiseks, mitte trahvimiseks.
Merilai sõnul ei tohi unustada, et ettevõtjatevahelise koostöö aluseks tarneahelas on klient. „Kui tarnijaile võib tunduda, et jaeketid sõlmivad lepinguid vaid enda eelistusi arvestades, siis praktikas pigem tehakse otsuseid lõpptarbija vajadustest ja soovidest  lähtuvalt selleks, et kujundada kliendi jaoks parimat võimalikku sortimenti. Sortimendi, kaupade saadavuse, kvaliteedi jm eest vastutab kliendi ees kaupmees.“ Jaekett teeb otsuseid peale põhjalikke turu-uuringuid ja analüüse ja mitte alati ei ole võimalik kõigi tootjate soove rahuldada. Igal aastal on pakkumises ligi 20000 uut toidu- ja esmatarbekaupa, mis ka kõige paremal tahtmisel sortimenti ei mahu, samas kaupluse sortimendis olenevalt kaupluse tüübist ja jaeketi kontseptsioonist on 1000 kuni 20000 ja enam toidu- ja esmatarbekaupa.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele