Tervishoiumuuseumis toimunud Rimi alkoholimüügiteemalisel ümarlaual „Miks Eesti vajab uut alkoholi (müügi)poliitikat?“ rääkis Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port, et kõige olulisem on muuta Eestis alkoholitarbimise kultuuri, mis annaks palju paremaid tulemusi kui reeglite karmistamine.
„Me ei saa keeldudega kõike ära muuta. Karme reegleid pole vaja, vaid muutusi kultuuris,“ märkis Port. „Reeglid, mis on kultuuris, mõjutavad alkoholitarbimist kõige enam. Kultuuri ei saa muuta jäiga suhtumisega, vaid keskkonna muutusega. Jaekettidel on hea positsioon olla kultuuri muutuse kandja. Kauplused saavad näidata, millised väärtused on nende poes ning see on selge konkurentsieelis.”
„Kui vaatame, mida alkohol teeb õnnetuste kontekstis, siis 40% enesetappudest, 37 % liiklusõnnetuses hukkunutest, 40% külmumistest, 55% uppumistest, 67% tulesurmadest on seotud alkoholiga,” rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Joosep Kaasik. „Alguses võib olla võõras kuni 30aastaselt inimestelt dokumenti küsida, kuid varsti me harjume sellega ära. Tegelikult tuleks teha põhitöö ära alaealistega, sest täiskasvanut enam ümber ei harjuta. Väga raske on suunata 30-40aastast inimest alkoholi mitte tarbima, kui ta tahab seda teha.”
„Kui korrale kutsumisest rääkida, siis politsei on seadunud eesmärgiks tegeleda nende inimestega, kes teevad alkoholi alaealistele kättesaadavaks,” ütles Kaasik. “Varem tegelesime alaealistega, kuid nüüd on fookus muutnud. See on raske, kuid annab paremaid tulemusi. Veerand sajandit tagasi oli alkoholi tarbimine noorte hulgas popim kui praegu. Seetõttu saame öelda, et riigi tööst on olnud kasu.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele