Nagu sügisesele ajale tavaks, käib Pharma Holding OÜs, mille kaubamärk Südameapteek on, praegu järgmise aasta eesmärkide seadmine ja plaanide tegemine. Kõvaski sõnul muudab see uue ametiga harjumise isegi lihtsamaks, kuna pikka sissejuhatust tegemata tuleb kohe ja kiiresti selle äri peensustest aru saada.
Apteegiketid silmitsi muutustega. Apteeke ootavad paari aasta pärast ees suured muudatused omandipiirangu tõttu – peaaegu pooled Eesti apteegid tuleb maha müüa nii, et enamusosalus jääb apteekritele. Kõvask võimalike tulevikustsenaariumide üle spekuleerida ei taha: “Eks ole näha, kuidas asutamispiirangute ja ees ootavate muutustega koos muutub ka apteegi tähendus inimeste jaoks.”
Tema sõnul näeme nii Lääne-Euroopa kui ka USA näidete varal, kuidas ja millises suunas on kasvanud kaubavalik ning sellest tulenevalt ka inimeste ootused apteegiketi sortimendile ja sealt saadavale teenindusele. Kuidas meie muutuvad seadused apteegiturgu mõjutavad, sealjuures kõiki ülejäänud muutujaid arvesse võttes, näitab aeg.
Südameapteegi ketil on juba eelmise juhi päevilt käsil mitu arendusprojekti, kuid alles nende realiseerumisel on Kõvask valmis saladuskatet kergitama ja projektidest pikemalt rääkima.
Apteek on unikaalne kombinatsioon asukoha- ja sortimendiärist ning teenusedisainist, seega ka turunduslikus mõttes on valdkond Kõvaski jaoks põnev. Lisaks veel teatud piirangud kasumimarginaalidele, väga reglementeeritud turundustegevus jne. Tema sõnul just keeruline konkurentsiolukord paelub ja sunnib rohkem pingutama.
Tippjuhiks samm-sammult. Vaatamata oma tippjuhi mainele pole Kõvask kunagi karjääri teadlikult planeerinud: “Olen alati tahtnud pühenduda ees olevale väljakutsele. Neid on järjest juurde tulnud ning need on suuremaks läinud, tuli need lihtsalt vastu võtta ja võimalikult hästi olukordadega hakkama saada.”
Mis teeb tippjuhi vastutuse ja töökoormuse talutavaks ja huvitavaks? “Ei ole üldse halb mõte endalt iga mõne päeva või nädala tagant küsida, miks ma teen seda, mida ma teen,” nentis ta. Ja kui ühtäkki sellele küsimusele enam soravat vastust ei ole ja stressikoorem vastu maad surub, on aeg midagi muuta. “Kas muutust on vaja iseenda suhtumises või selles, mida sa parasjagu professionaalses mõttes teed, on juba igaühe enda välja mõelda,” leidis Kõvask.
Autor: Külli Haav, Meditsiiniuudiste kaasautor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!