Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: sigarettide salaturg kasvab
Salasigarettide turg on kasvujärgus, selgub turu-uuringu firma Nielsen läbiviidud järjekordsest niinimetatud “tühja paki” uuringust. 15% Eestist leitud tubakatoodete pakenditest on riiki sisse toodud salakaubana, mis on 2,4 protsendipuntki (pp) rohkem kui eelmise aasta sügisel. Valdav osa maksumärkideta sigarettidest pärineb Valgevenest.
Salakauba esinemissagedus on suurim Kirde-Eesti linnades. Enim tarbitakse salasigarette Sillamäel (40%), Narvas (33,5%) ja Jõhvis (30%). Üleriigiline tarbimine on suurenenud 2,4 pp võrreldes 2015. aasta teise poole tulemustega, mil salakaup moodustas 12,6% turust.
„On muret tekitav, et sigarettide salaturg kasvab vaatamata sellele, et 1. juuni aktsiisimäärade tõus jäi uuringu läbiviimise järgsesse aega ning 1. jaanuarist 2017 tõuseb aktsiis taas. Selles kontekstis omab poole aastaga elluviidav 16% aktsiisitõus kindlasti negatiivset mõju sigarettide legaalsele turule ning seeläbi ka riigieelarvele. Väga ettevaatlikult tuleks suhtuda ka ettepanekutesse, mis seda trendi veelgi süvendaksid, näiteks jaemüügikohtades tubakatooted kappidesse peitmine. Soovitame selles küsimuses kindlasti tõsiselt konsulteerida salaturu ekspertidega Maksu- ja Tolliametis ning mujal,” kommenteeris Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.
Kogemus üksikutelt turgudelt, kus väljapanekut on piiratud, on just salaturu seisukohast problemaatiline. “Inimeste vastuvõtlikkus ja sotsiaalne valmisolek teadlikult osta tooteid illegaalselt turult kasvab, kui kaubanduses legaalsed tooted nii-öelda ära peita. Seda näitavad uuringud Austraaliast kui ka praktiline kogemus salaturu suuruse kasvuga Norrast. See on järelevalvele väga suur väljakutse,” ütles Salumets.
Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu hinnangul püsib salaturu olukord vaatamata Eesti maksumärkideta sigaretipakkide väiksele kasvule stabiilne. „Tõepoolest on esimesel poolaastal aga kasvanud peamiselt nende välismaiste maksumärkidega sigarettide tarbimine, mis on riiki toodud legaalselt,“ sõnas Koidu.
Valdav osa salasigarettidest pärineb Valgevenest (5,9%), järgnevad Venemaa (4,2%) ning maksuvabad (nn. duty free) sigaretid (1,9%). Valgevene, Venemaa ja maksuvabade sigarettide turuosa on võrreldes 2015. aasta II poolaasta tulemustega suurenenud vastavalt 0,9 pp, 0,5 pp ja 1,9 pp.
Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 1.1%, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2015. aasta sügisel kasvanud 0.2 pp võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele. Sõltumatu turu-uuringu ettevõtte Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas.
Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 13.04-15.04.2016. Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
