20. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Uuringute põhjal on võimalik luua matemaatilisi mudeleid, mis aitavad prognoosida, kuidas erinevad tegurid hakkavad mõjutama inimeste käitumist – sarnast mudelit rakendasime ka käesoleva piiriülese alkoholiostude uuringu puhul, et leida seosed  hinnaerinevuste ja Lätist alkoholi ostmise vahel,“ rääkis Emori uuringuekspert Aivar Voog.  

„Üks uuringu küsimustest oli näiteks minimaalne alkoholi hinnaerinevus Lätiga, et inimene kaaluks alkoholi ostmist Lätist. Seda küsiti eraldi õlle/siidri ja kange alkoholi kohta,“ selgitas Emori andmeteadlane Julia Aru. „Meie mudeli aluseks olid seosed atraktiivse hinna ja ostukoguste vahel ning muutes hinnavahemikke saime teada, kuidas võiksid muutuda ostukogused.“

„Selleks, et Läti osakaal muutuks marginaalseks ehk jõuaks kogu Eestis  1% lähedale ja Lõuna-Eestis alla 10%, peaks hinnaerinevus Läti ja Eesti vahel vähenema 10 protsendipunkti võrra. See oleks reaalsuses võimalik juhul, kui Lätis tõuseks aktsiiside mõjul oluliselt alkoholi hinnatase, praegusel juhul on hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel üle 20%,“ lisas Julia Aru.

Emori hinnangul võib järgmise aasta 15% alkoholiaktsiisi tõus suurendada hinnaerinevust Lätiga ca 5 protsendipunkti võrra. Sellise hinnaerinevuse kasvu tulemusena suurenevad Lätist ostetud kogused üle Eesti  1.5 protsendipunkti võrra. Piirkondlikult on suured erinevused: Tallinnas, Põhja- ja Lääne-Eestis ning Virumaal suurenevad kogused Emori hinnangute järgi vaid 1 protsendipunkti.  Seevastu Tartu regioonis võiks oodata kasvu ca 7.5%-lt 11%-ni ja Lõuna-Eestis 18%-lt 26%-ni.

Uuringu küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena vastajate kodudes  ja veebiintervjuud. Kokku küsitleti 1577 elanikku vanuses 15-74-aastat. Küsitlusperiood oli: 17.08-24.08.2016.