Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand paneb koostööpartneritele südamele, et osapooled lepiksid kokku nendes tingimustes, mida nad suudavad ka täita. Vastasel juhul tekivad kauplustes suured tarneaugud ning mõlemad osapooled jäävad miljonitest eurodest ilma.
Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand
  • Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand
  • Foto: Raul Mee
Vihand rääkis Koostöö konverentsil „Ausad ärisuhted toidu tarneahelas – müüt või tegelikkus?“, et nad näevad hästi tihti olukorda, kus neile saadetakse aluse täis kaupa, kus lubatud 15 ühiku asemel on näiteks 13 ühikut. „Kui vaadata suurt pilti, siis meil on 500 hankijat, iga päev tuleb 765 tuhat ühikut kaupa ehk tuhandeid aluseid. Komplekteerijad sõidavad laos tuhandeid kilomeetreid läbi, et kaup kokku panna. Seejärel saadetakse see 350 kauplusesse, milles sooritab iga päev oma ostu 180 tuhat klienti,“ rääkis Vihand. Lisades, et see on ka põhjus, miks me tahame, et meie kokkulepped peaksid koostööpartneritega.
Vihand jätkas, et kui neile tuleks järjest sisse aluseid, kus oleksid valed kogused kastides, valed hinnad saatelehtedel, siis nad läheksid hulluks sellest bürokraatiast, mis kaasneb vigade otsimise, parandusarvete saatmise, kauplustele info edastamise ja kastide koguse kokku lappimises. „See kõik tekitab ahelas ebaefektiivsuse ning tarne läheb hankijale kordades kallimaks,“ ütles Vihand.
„Tehke selline kokkulepe, mida suudate ka täita,“ pani Vihand hankijatele südamele. Ta lisas, et enamik kaupmehi ei tee trahve iga väikese asja eest. „96% juhtudest, kus oleksime võinud trahvi väljastada oleme jätnud seda tegemata, kuna mõistsime, kus viga on tekkinud,“ ütles Vihand. Kuid nad trahvivad neid situatsioone, kus regulaarselt ja pahatahtlikult tekitatakse ettevõttele lisaprobleeme.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele