Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.
Teenindussektori osatähtsus maakondades on suurenenud
  • Foto: Andras Kralla
Kõige suurem osatähtsus oli teenindussektoril Harju (77%) ja Tartu maakonnas (70%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm SKP-sse enim panustanud maakonda (Harju, Tartu ja Ida-Viru) kokku andsid 86% kogu teenindussektori lisandväärtusest.
Kõige kiiremini on viimastel aastatel kasvanud sektori osatähtsus Lääne, Järva ja Ida-Viru maakonnas. Sellele vaatamata ei saa rääkida ülejäänud Eesti lähenemisest Harju ja Tartu maakonnale, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinna ja Tartu linna.
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2015. aastal 27% Eesti majanduse lisandväärtusest. Kolm enim panustanud maakonda moodustavad kolm neljandikku kogu majanduse lisandväärtusest selles sektoris. Aastate jooksul on sektori osatähtsus olnud suurim Ida-Viru maakonnas, ent viimase kahe aastaga on sektori osatähtsus maakonnas märgatavalt vähenenud – 61%-lt 56%-le. Kõige jõudsamalt on sektori osatähtsus kasvanud Lääne-Viru maakonnas, kus 2015. aastal moodustas see juba 44% maakonna lisandväärtusest. Selle tulemusel on Lääne-Viru maakonnast saanud teine maakond, kus tööstus- ja ehitussektori osatähtsus ei jää alla teenindussektorile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele