Toidumaksude kehtestamine, ei aita vähenda tarbimist

„Kõige suuremaks murekohaks toidumaksude kehtestamise puhul oli piiriülese kaubanduse suurenemine, mille tõttu jäi kohalikel toidutootjatel väga oluline osa tulust saamata,“ ütles Taani õlletootjate liidu juhataja Niels Hald Toiduliidu tervise- ja maksukonverentsil „Kuidas Eesti vormi saada?“. 

Tema sõnul hakkab toidumaksude puhul kasvama illegaalne turg, ka isegi alkoholivabade karastusjookide puhul. „Teine huvitav moment, mis meil juhus oli see, et kui hinnad alanesid, siis vähenes ka tarbimine. Majanduslikult on see arusaamatu, kuid inimesed ei hakanud enam tooteid garaaži varuma ning see vähendas ka toodete tarbimist,“ rääkis Hard.

Soome õlle ja karastusjookide tootjate liidu tegevjuht Elina Ussa rääkis, et viimase kümne aasta jooksul on toidumaks neil kolm korda kasvanud. „See on valitsuse jaoks kerge viis, kuidas raha rohkem teenida,“ ütles ta. Kui tootjad peavad riigile rohkem makse maksma, siis Ussa sõnul on neil ettevõtetel ka vähem raha ehk väheneb innovatsioon ning turule tuleb vähem uusi tooteid.

„Venemaa piirikaubandus ei ole meie jaoks niivõrd suureks probleemiks, kuna seal ääres ei ole meil palju linnasid, mis piirikaubandust soosiks. Mure on pigem Eestiga, kus on hakatud kaasa ostma lisaks õllele ja muule alkoholile ka karastusjooke,“ rääkis Ussa.

Hald rääkis, et nende kogemus näitas, et kui inimesed sõitsid Saksamaale ostma neid kaupu, mis Taanis olid maksustatus, siis ostsid nad ka teisi tooteid. „Seega ei jäänud tulu saamata mitte ainult maksustatud kaupade tootjatel, vaid ka teistel. Samuti osteti rohkem, kui võib-olla tavaolukorras oleks seda tehtud, mistõttu nn kahjuliku toidukauba tarbimine tegelikult hoopis suurenes.“ Haldi sõnul andis selline inimeste käitumine pigem tõuke piirikaubanduse suuremale arengule.

Nii Taani kui Soome on tänaseks toidumaksudest loobunud.