Autor: Kaubandus.ee • 30. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohus: alkoholiaktsiisi kiirem tõus pole põhiseadusega vastuolus

Õlu.
Foto: Raul Mee
Riigikohtu hinnangul ei ole seadusandja otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid planeeritust kiiremini põhiseadusega vastuolus.

Riigikohtusse pöördus põhiseaduspärasuse kontrolliks õiguskantsler, kes leidis, et aktsiiside ennaktõstmine riivab alkoholi käitlemisega tegelevate ettevõtete ettevõtlusvabadust. Õiguskantsleri hinnangul tekkis alkoholikäitlejail õiguspärane ootus, et 2015. aastal vastu võetud seadusega aastateks 2017 ja 2018 paika pandud aktsiisimäärasid ei tõsteta.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud õiguskantsleriga, leides, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida. Kolleegium selgitas, et põhiseadusest tuleneb küll õiguspärase ootuse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, kuid see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta, teatas riigikohus. 

Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel. Seega võib rahvasaadikuist koosnev kogu õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. „Olukord, kus maksumäärad on aastateks ette kindlaks määratud ja seadusandjal puudub võimalus neid muuta, arvestades muutunud majanduslikke ning sotsiaalseid olusid, ei pruugi olla demokraatia põhimõttega kooskõlas,“ lisas kolleegium. Kohtulik kontroll siinjuures on piiratud.

Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et vaidlusalused sätted mõjutavad alkoholikäitlejate ettevõtlusvabadust negatiivselt, kuna aktsiisimäära tõusu tõttu kasvanud toote lõpphind võib kaasa tuua nõudluse vähenemise ja seetõttu ka ettevõtja kasumi vähenemise. Samas märkis kolleegium, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud. Alkoholi hinnapoliitika, sh aktsiisid, on oluline osa alkoholi liigtarvitamise vastu suunatud alkoholipoliitikast.

Eeltoodud põhjustel jättis Riigikohus rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise punktid, mis sätestavad alkoholiaktsiiside tõstmise planeeritust kiiremini.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757