Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noop: Eesti kaotab järgmisel aastal üle 115 miljoni euro
Rimi majanduskonverentsil ütles A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop, et järgmisel, 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.
“Maksukoormuse tõusu tagajärjeks on piirikaubandus,” rääkis Tarmo Noop. “Meie sektoris on kadunud viimase aasta jooksul sadakond töökohta, kinni on läinud 20 kauplust. Tööhõivelangus jätkub. Pole saladus, kuidas baariäri Lõuna-Eestis käib: ostetakse kastide kaupa odavalt Läti viina ning siis ostetakse üks Eesti maksumärkidega viin. Pudeli sisse kallatakse Läti viin, seda siis müüakse ning kõik on ametlik. Et selline asi toimub, on fakt.”
Noobi sõnul on pikas perspektiivis tulemuseks selle tulemuseks majanduslangus, kuid me ei tunneta seda seepärast, et eksportturud lähevad praegu üles. “Majanduskasv sõltub paljuski sellest, milline on maksude konkurentsivõime. Me liigume selles valdkonnas järjest rohkem ja rohkem konkurentsivõime kaotuse suunas. Konkurentsivõime hindamiseks on lihtne reegel – kui ettevõtted või inimesed teevad omi otsuseid (investeeringud, ostud jne) teise riigi kasuks, siis me kaotame konkurentsivõimet ja järjest rohkem võib hetkel seda täheldada.”
“Kui me tahame majanduskasvu, siis me teenime kindlasti rohkem tulu, kui me oleme maksudega konkurentsivõimelised. Me peame seadma esikohale konkurentsivõime,” ütles Noop. “Meie riik arvestab, et meil on ainult üks sissetulekuallikas – ettevõtlus. Praeguse alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimist. Kuid see on juba saavutatud.”
Noop märkis, et kümne aastaga, alates 2007. aastast, oleme kukkunud 12,6 liitrilt absoluutselt alkoholilt inimese kohta sellel aastal 7,5 liitrile. Rohelise raamatu eesmärk oli 8 liitrit – see on juba saavutatud. "Praegu oleme Euroopas alkoholi tarbimises kukkunud täiesti tagumisse otsa. Riik soovis selle sammuga saada raha, kuid tegelikult jääb kõik saamata.”
“2016 rääkis valitus, et piirikaubandus on tootjate poolt välja mõeldud, tulid pildid ajalehtedes,” lausus Noop. “Minister Jevgeni Ossinovski ütles, et piirikaubandus on kaupmeeste poolt tekitatud. Minister Toomas Tõniste märkis, et riik ei kaota aktsiisitõusu tõttu mitte midagi. Kui tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2 korda ja teenida 1% rohkem – kas see on mõistlik? Kolmandik Eesti alkoholimüügist on seni olnud põhjapiir. Järgmisel aastal tänu täiendavale aktsiisitõusule põhjapiiri kaubandus kaob. 50 miljonit kaotame lisaks Soome suunal. Turism on kukkunud juba 20% ja kukub järgmisel aastal oluliselt. Kõik sektorid kaotavad palju, mitte ainult alkoholitootjad.”
“Miks riik ei mõista tegelikkust?” küsis Noop. “Lihtne vastus on, et nii kaua, kui ei mõisteta seda, et riik saab tulu ettevõtlusest, mitte maksudest ja ettevõtlust maksudega hävitades tegelikkuses hävitatakse ka riigi sissetulek, nii kaua ei juhtu midagi. Näiteks Läti valitsus seadis selle aasta prioriteediks 5% majanduskasvu. Kõiki otsuseid vaagitakse läbi selle prisma, kuidas see toetab või ei toeta antud eesmärgi täitmist, äkki on sellest midagi õppida?”
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
