Emor viis Eesti elanike seas läbi uuringu, kus uuriti Eesti elanike alkoholi tarbimisharjumusi ja selgitati välja muutused alkoholi ostmises.
„Välismaalt soetatud alkohoolsete jookide osakaal kogu ostetud alkoholist on võrreldes 2016. aastaga veelgi kasvanud. Alkoholiostud välismaalt moodustavad 14% ning Lätist 10% kõikidest alkoholiostudest. Veel eelmise aasta augustis oli Läti osakaal 6%,“ sõnas Emori uuringuekspert Aivar Voog.
„Alkoholi ostavad Lätist eelkõige Lõuna-Eesti ja Tartu piirkonna elanikud – Lätist ostetud alkoholi osakaal on Lõuna-Eestis tõusnud 18%-lt 33%-le. Lätist alkoholi ostmine on omane eelkõige keskealistele meestele, kellel on ka keskmisest kõrgem sissetulek,“ rääkis Voog.
Tabel 1. Muutused välismaalt ja Lätist ostetud alkoholi osakaaludes
Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning kokku küsitleti 1715 alalist elanikku vanuses 18–74 aastat. Küsitlusperiood oli 03.-13.03.2017.
Seotud lood
Rimi majanduskonverentsil ütles A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop, et järgmisel, 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.
Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6 protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal“.
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.