Uuring: alkoholiaktsiisi laekub 2018. aastal vähem kui riik planeerib

„Vaatamata aktsiisimäära tõusule on aktsiisilaekumine absoluutnumbrites jäänud madalamaks kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem maksutulu,“ ütles Josing.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul ei mõjuta järsk ja kiires tempos tõusev alkoholiaktsiisimäär üksnes alkoholiturgu, vaid mõju laieneb ka teistesse majandusharudesse. „Järgmisel aastal planeeritud täiendava alkoholiaktsiisitõusu kontekstis väheneb Eesti alkoholi hindade vahe Soome hindadega oluliselt, mistõttu hakkab järjest enam maksulaekumisi mõjutama ka põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport ning see omakorda mõjutab nii turismi- kui tööstussektorit,“ lisas Palts.

„Riik soovib aktsiisitõusuga vähendada alkoholi tarbimist. Eesmärk on põhjendatud, kuid tänaseks on pigem selge, et alkoholiaktsiisi tõusu tagajärjel kannatab eeldatust oluliselt rohkem eelkõige riigieelarve, kuid tarbimine ei vähene endiselt,“ ütles Palts. Ta lisas, et uuringu tulemuste taustal võiks riik kaaluda 2018. aasta aktsiisitõusust loobumist, et stabiliseerida eelarvelaekumised ja mitte süvendada piirikaubandust.

„Pigem tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Vaid nii on võimalik tagada, et tarbimise vähenemine on reaalne ja püsiva mõjuga,“ rõhutas Palts.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis läbi uuringu „Trendid Eesti alkoholiturul seoses aktsiisimaksude tõusuga“ kaubandus-tööstuskoja tellimusel.