Autor: Maarit Eerme • 3. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selveris lähtutakse toodete sortimenti valimisel erinevatest aspektidest nagu näiteks:

-Kliendi profiilist

-Piirkonnast ja seal elavatest inimestest

-Erivajadustest erinevates kategooriates (nt gluteen, laktoos)

-Turu trendidest

-Tootjate/tarnijate infost (tootjad tunnevad enda ja konkurentide tooteid paremini, kui ostujuht)

-Toote eristuvusest

-Erinevatest hinnaklassidest (odav, kallis, superkallis. Tähtis on, et iga klient leiaks omale vajaliku toote)

-Konkurentide tootevalikust (käime pidevalt konkurentide juures luurel)

-Toodete/pakendi innovaatilisusest

-Toodete kvaliteedi ja hinna suhtest (teinekord võib olla pakend Premium, kuid sisu ei pruugi olla)

-Tootja/hankija usaldusväärsusest

-jne

Lisaks arvestatakse:

-Kaupluse eripärast ehk riiulipinnast kaupluste lõikes

-Toodete või antud kategooria mahakandmiskulust

-Hankijate aktiivsust kampaaniates osalemise kohta

-Analoogtoodete olemasolust ja nende müügist

-Käibekiirusest

Riisalu rõhutas, et toodete müügile saamine on alles teekonna algus.

Selveris on kategooriate ülevaatamine dokumenteeritud ning otsused on läbipaistvad. Riisalu sõnul analüüsivad nad väga põhjalikult kategooriat, alamkategooriat ja segmente. Samuti vaadatakse eelarve eesmärke, kasvu/langust võrreldes eelmise perioodiga, tulu eesmärkide täitmist ning kampaaniate osakaalu ja edukust.

„Tootjate jaoks on oluline nende müüdav bränd, kuid jaeketi jaoks on oluline kogu kategooria edukus,“ sõnas Riisalu.