Emor: Lätist alkoholi ostmine tekitab eestlastes võlutuse tunde

Lätist on viimase aasta jooksul alkoholi ostnud 41 protsenti kõigist Eesti elanikest vanuses 18–74. Spetsiaalselt alkoholi järel käis Lätis 26 protsenti neist, kes üldse naaberriigist vägijooke ostsid, viiendik läks sinna ka muud kaupa ostma ja 52 protsenti sattus Lätti mingil muul eesmärgil, kuid haarasid üksiti kaasa alkoholi.

Kantar Emor küsis viimase kuu jooksul Lätist alkoholi ostnutelt hinnangut ka saadud ostukogemusele ja ostujärgsele tundele. Vastanute hulgas, kes läksid Lätti spetsiaalselt alkoholi järele, oli emotsiooniindeks 56 protsenti võimalikust sajast punktist, mis tähendab, et need inimesed olid piiriülesest poes käimisest lausa võlutud. Neil, kes läksid naaberriiki ka muud kaupa ostma, oli vastav näitaja 19 protsenti ning eestimaalastel, kes läksid Lätti sootuks muul eesmärgil, aga haarasid kaasa ka alkoholi, kujunes emotsiooniindeksiks 27 protsenti.

Kõigi Lätist alkoholi ostnute keskmiseks „võlutuse“ määraks kujunes aga 34 protsenti, mis on Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul muljetavaldav tulemus. „Oleme mõõtnud varem inimeste ostuemotsioone ka Eesti kaubanduskeskustes, vastav hinne on olnud seni suurim Selveris (ligi 32%), järgnesid Coop (28%) ja Prisma (24%),“ märkis Voog. „Piirikaupluste kohati üsna askeetlik sisustus ja suurte alkoholikoguste müügile suunatud teeninduskultuur on inimeste jaoks ilmselt teisejärguline rõõmu suhtes, mida valmistab hinnasiltide vaatlemine. Küllap on Lätti joogi järele sõitmine omaette rituaal, mis tekitab pealekauba tugeva majandusliku võidu tunde. Aga need emotsioonid võivad väljendada ka protesti riigi aktsiisipoliitika suhtes.“