Autor: Kaubandus.ee • 23. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Batsi arvates on Eesti inimesed enamasti plastikusõltlased. „Meie kogemus näitab, et puu-ja köögiviljade juures oleva õhukese kilekoti haarab klient automaatselt. Isegi, kui ostetakse üks õun, pannakse see sageli õhukesse kilekotti. Samuti võeti pigem nurinaga vastu otsus kassade juurest ära kaotada õhukeste kilekottide rullid. Hoolimata sellest, et paberkott on Rimis juba aastaid kõige odavam ning sätitud kassalindi all kõige ülemisele riiulile, on kilekott siiski enimmüüdavaim ostukott. Plastikusõltuvuse puhul on riiklikud regulatsioonid igati kohased,“ rääkis spetsialist.

„Oleme Rimis püüdnud kaasa minna kõigi väärt ettepanekutega, mis on meile tehtud vastutustundliku ettevõtluse suunal – alates töötajate heaolust ning heategevusest lõpetades keskkonna- ja loodushoiuga,“ lausus ta. „Keskkonnateemade puhul on Rimi kõige olulisem prioriteet tegutseda aastaks 2020 kliimaneutraalselt ning sama tähtis samm on ühekordselt kasutatavate plastiktoodete asendamine loodussõbralikest materjalidest tehtud alternatiividega.“

Ettevõtlusminister Rene Tammist tõi mullu detsembris toimunud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil (VEF) välja, et Rimi Eesti on Eestis vastutustundliku ettevõtluse osas maailmatrendidest maas – Põhjamaades tegelevad ettevõtted lisaks majandustulemuste hindamisele ka oma tegevuse mõju hindamisega sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes. „Ühtlasi tegi VEFi juhatus mitmete teiste seas ettepaneku muuta riigiettevõtete CR-aruandlus soovituslikuks/kohustuslikuks.“

Bats tõi välja, et Rimi näiteks koostas tänavu raportit oma vastutustundlike tegevuste kohta juba neljandat aastat. „Ma ei näe põhjust, miks ei võiks kõik ettevõtted võtta võrdselt osa vastutusest keskkonna ees ning selline raport võiks olla kohustuslik ka erasektoris tegutsejaile. Ökoloogilise jalajälje suuruse kujunemine on meie ühine vastutus.“

Kogu vastutustundliku ettevõtluse teema juures teeb endiselt Batsi meele mõruks see, kui nende pingutusi peetakse pelgalt reklaamiks, sest Rimi peab oluliseks neist teemadest rääkida. „Selline süüdistus on alusetu: ma näen iga päev enda ümber inimesi, kes on pühendunud, kel on suur süda, kes hoolivad nõrgematest ja sellest, millise keskkonna nad endast maha jätavad.“