Jaga lugu:

Rimi: nõudlus ökotoodete järele on kasvanud oluliselt

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats rääkis, et tarbijate nõudlus mahetoodete järele tõuseb igal aastal– I Love Eco sarja toodete müük kasvas eelmisel aastal 20% ning mahetoodete sortiment on kasvanud viimase kahe aastaga 27%.

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees, Postimees/Scanpix

„Eesti tarbijad oskavad hinnata mahetoitu, seda näitab ökokaupade kasv ning Talu Toidab müügilettide populaarsus – Talu Toidab tegutseb täna juba 30 Rimis,“ sõnas Bats. „Kahjuks aga ei oska meie inimesed hinnata veel piisavalt toidu väärtust ehk aina enam söögikõlbulikku toitu visatakse Eesti peredes prügikasti. Värskest konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et jõukuse kasvades see trend hoogustub.“

Ta rääkis, et kui Rimi korraldas eelmisel sügisel kampaaniat, mis kutsus üles inimesi vähem toitu raiskama, siis paljud ei suutnud uskuda, et kodumajapidamistes nii palju toitu kaotsi läheb. „Tarbija ei ole rumal, aga täna on palju neid inimesi, keda see teema üldse ei huvita. Küll aga hoolib keskkonnast rohkem peale sirguv põlvkond. Noored on teadlikud näiteks sellest, et liha söömine on üks suurimaid kliimasoojenemise põhjustajaid, seetõttu ei loobu nad liha söömisest mitte eetilisel, vaid keskkondlikel põhjustel.“

Rimi spetsialist lisas, et nad plaanivad märtsis lubada klientidel osta toitu oma nõudesse, et väheneks plastikkarpide liigne tarbimine. „Me räägime küll keskkonnasäästlikkusest ja plasti kahjulikkusest, kuid selle projekti jaoks ei saanud me ei Veterinaar- ja Toiduametilt ega Tarbijakaitseametilt 100% kinnitust, et jah, see on tore ettevõtmine, tehke!“

Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe rääkis, et tarbijal on keeruline teha tarkasid valikuid. „Võtame näiteks Luunja kurgid – nende kasvatamiseks on köetud kasvuhoonet terve talve, kuid Hispaania kurkide puhul on transpordi käigus paisatud õhku jälle hulk süsihappegaasi, kumb siis oleks targem valik? Samuti on raske kindlaks teha, ega toote valmistamisel pole kasutatud lapstööjõudu või sunnitööd. Või kuidas osata osta neid asju, mille sees pole ftalaate? Samuti ei tea me enamuse toodete puhul, kas need on õiglaselt toodetud. Tarbijatel on huvi säästliku eluviisi vastu, kuid meil peaks olema tugevad regulatsioonid, sest tarbija üksi ei suuda teha tarku otsuseid. Ilma tugeva regulatsioonita ei muutu midagi.“

„Ostuotsust tehes me ei mõtle, miks kätekreem hästi imendub, miks šampoon paneb juuksed läikima, miks on mõni plastikese mõnusalt pehme – järelikult tarbija on neid tahtnud,“ märkis Balti Keskkonnafoorumi juhatuse liige Kai Klein. „Ajapikku selgub, et paljud asjad, mis neis toodetes on, pole nii kahjutud. Targa tarbimise juures mõtleb uus põlvkond keskkonnale, vanem põlvkond tervisele. Tarbija peaks mõtlema, kas mul tegelikult on seda toodet üldse vaja. Mida rohkem inimesi teeb nii-öelda maheotsuse, seda rohkem on tootjal põhjust sellist toodet pakkuda. Tark tarbija on see, kes loeb ja harib ennast pisikeste sammudega, siis saab loota, et maailm polegi hukas.“

Organic Estonia MTÜ rahvusvaheliste projektide koordinaator Helen Arusoo tõi välja, et Eestis on targad tarbijad olemas, kuid neil ei ole raha. „Eestlased hindavad jätkusuutlikkust, aga ostavad sellise toote siis, kui raha on. Kui tarku tarbijaid on vähe, ei saa ettevõte tulla turule uue tootega, kuna see on kallis. Kui kohalik mahepõllumees tuleb toodanguga välja, on hinnad kõrged. Turg kasvab ikkagi importtoodete arvelt. Riik peaks aitama luua terviksüsteemi. Hea näide on Taani, kus mahemajanduse vankri ette pandi kommunikatsioon ja turundus. Otsustati, et ei tehta mitte maherevolutsiooni, vaid kiidetakse inimesi heade valikute eest – kui sa osaled mahemajandusprotsessis, siis sa teed midagi head!“

28. veebruaril toimus biomajandusteemalise konverents „Biomajandus – loovus ja kestlikkus kõigile". Paneeldiskussioonil „Targad tarbijad – kes nad on ja miks?“ osalesid Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats, Organic Estonia MTÜ rahvusvaheliste projektide koordinaator Helen Arusoo, Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe ja Balti Keskkonnafoorumi juhatuse liige Kai Klein. Modereeris Erametsakeskuse arendusjuht Irje Möldre.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee