Maarit Eerme • 23 aprill 2019

Kui suur on e-kaubanduse maht?

Swedbanki kaubandussektori juht Ardo Pajur rääkis Äripäeva raadiosaates „E-kaubanduse areng ja tulevik“, et eestlased ostavad hinnanguliselt kolme kaubanduskeskuse kaupluste aastakäibe jagu kaupa e-poodidest.

Art Lukas, Ardo Pajur  

Ametliku statistika kohaselt kasutavad eestlased e-kaubandust hinnanguliselt 4,5 – 5%. „Siin on kaks allikat, kust saab e-kaubanduse osakaalu vaadata. Esimene on statistikaamet, kus kogutakse jaekaubandusettevõtete käibeandmeid, kelle põhitegevus on müük posti ja interneti teel. Teine andmestik, mida ka ise jälgime on Eesti Panga maksestatistika ehk kui palju Eesti eraisikud internetist ostavad,“ selgitas Pajur. Ta ütles, et kaardiga saab osta paljusid asju ning tasuda erinevate teenuste eest ning Eesti Panga statistika ei ole täiesti puhas. Kuid nende hinnangul tehakse 41% kogu kaardimaksete mahust e-kauplustest.

Pajuri sõnul saab umbkaudse e-kaubanduse mahu juures arvestada puhast e-kaubandust ehk müük posti ja interneti teel, Eesti residentide ostud välismaistest e-poodidest ning tavakaupmeeste e-kanalite müük. „Viimase osas oleme ise vaadanud, et see võiks jääda 1-2% vahele nende kogumüügist. Seega kokkuvõttes võis 2017. aastal kogu e-kaubanduse maht olla kuskil 500 miljonit eurot,“ ütles Pajur ning lisas, et see võrdub umbes kolme Rocca al Mare või Ülemiste keskuse kaupluste aastamüügiga.

„Meie statistika näitab, et 1/3 Swedbanki kaardimaksetest liigub UK poodidesse või ettevõtetele, mis on registreeritud Uks,“ rääkis Pajur raadiosaates. Amazoni ja eBay mõju on suur ning nende osakaal ainult kasvab.

Amazoni tasub karta

Pajuri sõnul on ajalugu näidanud, et kui Amazon kuskile piirkonda tuleb, siis on tal oma mõju kindlasti olemas. „Ta on lihtsalt nii võimas ja osav ning tema lahendused on targad.“ Eesti ärimehed tunnevad kohalikku tarbijat paremini ning seda võiks targas äris ära kasutada. „Näha on ka, et Aliexpressist ei soovita oste ainult eraisikud, vaid ka väikesed kaupmehed hulgiostu eesmärgil,“ ütles Pajur.

„Soovitan Eesti e-kaupmeestel välisturule minna spetsiifilise kauba või nutikama tootega. Samuti võiks kasutada ära Eesti tööstuse võimekust ja ressurssi toota vastavalt tellimustele,“ rääkis ta raadiosaates ning lisas, et mingi oma nišš ja kiiks tuleb leida ning selleks võimalusi kindlasti on.

Pangalingimakse ja sularaha

Tarbijad eelistavad Pajuri sõnul rohkem pangalingi makset e-poest ostu sooritamiseks. „See on tulnud ajalooliselt, kus internetis kaardiga maksmine sai hoo sisse, kui tulid deebet- ja krediitkaardid, mis võimaldasid internetist ostu sooritada.“ Täna on jätkuvalt pangalingi makse lihtsaim ja eelistatuim tarbijate seas.

TOP40 Baltikumi kaardimakse saajate nimekirja jõudis Pajuri sõnul kaks maksevahendajat ning kaks kauplust. „Pangalingi maht tuleb suuresti mujalt, kui kaubandusest.“

Pajur näeb enda Swedbanki statistikast, et Leedu e-kaubanduse mahud kasvavad oluliselt kiiremini kui Eestis ja Lätis. Kuid keskmise ostu suuruse osas on Baltikumi liider ikkagi Eesti. „Meil on mitmeid edukaid e-kaupmehi, kes suudavad laieneda teistesse Balti riikidesse, sest lätlased ja leedukad on Eesti e-poodidest ostnud tunduvalt rohkem kaupa, kui meie nende e-kauplustest,“ ütles Pajur.

„Huvitav on veel see, et Lätis ja Leedu eelistatakse e-poest tellitud kauba eest maksta sularahas kullerile,“ rääkis ta.

Kuula raadiosaadet „E-kaubanduse areng ja tulevik“, kus saad veel teada, kui palju e-kaubanduse maht ja dünaamika kaubanduskeskuste külastajaid suudab mõjutada, milline on e-kaupmeeste võimekus müüa Eestist välja, kui palju kiiremini Leedu e-kaubandus Eesti omast kasvab ning kui suur probleem on kaardimaksepettused?

Saadet toetab DPD Eesti

Saadet juhtis Art Lukas, Maksekeskusest

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700