Autor: Kaubandus.ee • 29. aprill 2019

2019. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 603,6 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 9%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta märtsis.

Enim suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 17%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 15%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade jm (kasv 11%).

Toidukaupade kauplustes suurenes müügitulu eelmise aasta märtsiga võrreldes 1% ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 7%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu 14%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2019. aasta kolme kuuga (jaanuar – märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 5%.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Jaemüügikasv on sel aastal kiirenenud. Pärast kaht järjestikust aastat jaekaubandusettevõtete tagasihoidlikku mahukasvu on käesoleva aasta algus Eestis tublisti parem olnud. Jaekaubanduse müügitulu kasvas püsivhindades (ehk mahtudes) esimeses kvartalis aastases võrdluses 6% ning jooksevhindades 7%. Aasta kahe esimese kuuga paigutus Eesti EL liikmesriikide võrdluses jaemüügi kasvus püsivhindades üheksandale ning jooksevhindades kuuendale kohale.

Eesti elanike kindlustunne tarbijatena on tugev. Eesti elanike kindlustunne tarbijatena on juba pikka aega paranenud ning on praegu üle pikaajalise keskmise, samas jäädes veel kaugele maha 2006-2007. aastate tarbimisbuumi eufooriast. Eesti elanike arvates on nende finantsseis paranenud ning ka eesoleva aasta jooksul on nad oma rahaasjade suhtes aina optimistikumad. Kuigi majapidamiste pankades olevad hoiused kasvavad jätkuvalt väga tugevasti (esimeses kvartalis aastases võrdluses 10%), on nad muutunud üha ebakindlamaks oma säästude kasvatamise suhtes. Samas on Eesti majapidamiste säästude osakaal nende sissetulekute suhtes juba pikemat aega olnud võrdlemisi heal tasemel - see on EL keskmise lähedal, üle Läti, Leedu ja Soome vastava näitaja, kuid allpool Rootsi majapidamiste säästumäära.

Kiire palgakasv parandab elanike ostujõudu. Eesti elanike kui tarbijate paranenud kindlustunde taga on olulisel kohal väga kiire palgakasv, mis on tublisti ületanud inflatsiooni ning parandanud sellega nende ostujõudu. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu lähiajal jätkuvalt kiirena, inflatsioon aeglustub veidi ning tarbijate ostujõud jätkab paranemist. Samas tuleks arvestada seda, et netopalga reaalkasv aeglustub sel aastal. Selle mõju tarbimisele ja jaekaubandusele sõltub nende kindlustunde püsimisest. Samas näitavad viimased aastad, et tarbimise kasv laiemas mõttes (kui vaid tarbimine jaekaubanduses) on liikunud kooskõlas netopalga reaalkasvuga.

Eesti elanikuid kulutavad üha rohkem välismaal. Eesti elanike ostujõud on paranemas, kuid nad kulutavad oma tarbimismahust üha enam välismaal. Mitteresidentide kulutused Eestis on rahaliselt küll suurenenud, kuid kogu kasvanud eratarbimise mahu suhtes on see viimasel neljal aastal hoopis väiksemaks jäänud – ehk siis, mitteresidentide panus Eesti eratarbimisse on tasapisi vähenenud. Lisaks Eesti palgafondile, oli Eesti residentide välismaal teenitud tulu eelmisel aastal 336 miljonit eurot (ametliku statistika järgi) ehk täiendavalt ligikaudu 3% Eestis töötajatele makstud hüvitistest. Kuigi see summa on aastatega veidi suurenenud, on välismaal teenitud tööjõutulu osakaal Eestis makstud tööjõukulust vähenenud. Peamiseks põhjuseks meie residentide Soomes teenitud tööjõutulu vähenemine.

Tugev sisenõudlus peaks aitama kaasa eelkõige Eesti toidu- ja joogitööstuse kasvule. Tugev sisenõudlus peaks olema positiivne väljavaade eelkõige Eesti toidu- ja joogitööstusele, mille käibekasv sõltub meie siseturust kõige enam. Kui töötleva tööstuse ettevõtted müüvad siseturul keskmiselt kolmandiku oma käibest, siis toiduaine- ja joogitööstus ligikaudu kaks kolmandikku. Samuti on, vastupidiselt Eestile, EL tarbijate keskmine kindlustunne alates möödunud aasta algusest nõrgenenud.

Konkurents pidurdab jaekaubanduses hinnakasvu. Kuigi sisenõudlus püsib lähiajal tugev, ei tohiks see jaekaubanduses hinnakasvu oluliselt kiirendada. Hinnakasvu pidurdab üha suurenenud konkurents jaekaubanduses. Meie hinnangul tarbijahindade kasv sel aastal aeglustub. Küll aga peaksid kiire palgakasv ja tugev nõudlus kergitama kiiremini erinevate teenuste hindu- eriti seal, kus tööjõudu rohkem kasutatakse.

Sisenõudlus suurendab tarbekaupade importi. Kuna Eesti impordib suure osa oma tarbekaupadest – tarbekaupade osakaal kaupade impordis on ligikaudu veerand – siis suurendab meie sisenõudluse kasv importi. Imporditud tarbekaupadest saab majanduskasvu panustav lisandväärtus, kui jaekaubandusettevõtted saavad nende müügist kasumit suurendada. Kasumite kasvu piiravad aga – sarnaselt enamikele teistele tegevusaladele – kõrgele tõusnud tööjõukulud jm kulude kiire kasv. Esialgsetel andmetel eelmisel aastal jaekaubandusettevõtete kasum vähenes.

Üha enam oste tehakse läbi interneti ning e-ostudel on veel küllalt kasvupotentsiaali. Kasvav sisenõudlus on andnud investoritele kindlust suurendada kaubanduspindasid – laiendada olemasolevaid ja ehitada uusi. Samas on kaubanduspindale üha raskem üürilisi leida. Kui vaadata ainult kaubanduskeskuseid, siis Colliersi andmetel oli möödunud aastal nende kogupindalast 53% koondunud Tallinnasse. Üha enam oste tehakse aga läbi interneti. Eesti Panga andmetel tegid Eesti elanikud käesoleva aasta esimeses kvartalis e-oste viiendiku võrra rohkem, kui aasta tagasi, kusjuures Eesti ja välismaa kauplusi kasutati e-ostudeks ligikaudu võrdselt. Kantari TNS uuringu järgi on Eestis kogu füüsiliste kaupade turust e-ostude osakaal 8,2% ning sellel osakaalul peaks olema veel küllalt kasvupotentsiaali.