Jaga lugu:

Jaekaupmehi ootamas hea aasta?

Kolmapäeval toimunud Baltic Retail Forumil ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et käesoleval aastal saab eratarbimisest küll majanduse vedur, kuid jaekaubandussektor peaks keskenduma sellele, kuidas oma kasumlikkust tõsta.

SEB analüütik Mihkel Nestori sõnul kujuneb 2019. kaupmeestele edukaks aastaks. „Olen seisukohal, et tänavu saab just eratarbimisest majanduskasvu eestvedaja, sest varasemad majanduse vedurid näitavad väsimuse märke. Uute ehituslubade arv on languses juba mõnda aega ning ka tööstuses näeme ilmselt veel juhtumeid, kus tootmine Eestist ära kolitakse,“ ütles Nestor, kelle hinnangul on tegu normaalse majanduse tervenemisprotsessiga.

Jaekaubandusest rääkides on Nestori hinnangul suurimaks väljakutseks tootlikkus. „Kuigi müügid on kasvanud, on kaupmeeste kasum samas languses. Tuleb endalt küsida, et kui palju suudame luua lisandväärtust ühe töötaja kohta?“ küsis Nestor. SEB analüütiku sõnul pole tänaste tööjõukulude juures otstarbekas maksta inimestele vaid kassas piiksutamise eest, mistõttu poemüüjast saab pigem ekspert, kes aitab kliendil parima lahenduse leida. „Pealegi on juba täna keerulisem leida inimest leti taha kui selle ette, mistõttu on üha olulisem, et me kallist ja vananeva rahvastiku tingimustes nappivat tööjõudu võimalikult otstarbekalt rakendaks,“ lisas Nestor.

Kaubandusettevõtetele tehnoloogialahendusi pakkuva Zebra Technologies EMEA kaubandus- ja teeninduslahenduste direktor Mark Thomsoni sõnul on täna kaupmeeste peamiseks eesmärgiks personaalse suhte loomine oma klientidega, mis nad üha uuesti füüsilisse poodi tooks. „Kindlasti ei saa tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel eesmärgiks olla inimeste asendamine vaid hõõrdumisteta tarbimiskogemuse võimaldamine,“ ütles Thomson. „Tehisintellektil ja robootikal põhinevad lahendused võtavad inimestelt tülikad ülesanded võimaldades teenindajatel keskenduda sellele, mida nemad paremini oskavad – suhelda inimestega.“

Tehnoloogiate tulemuslikuks rakendamiseks tuleb Thomsoni sõnul poe mõiste ümber defineerida nõnda, et see pakuks erivormilisi poodlemisvõimalusi. Selleks on tarvis tulevikus poed ümber kujundada nutikateks poodideks, mis toimivad inimeste ning tehnoloogiate sujuvas koostoimes. „Sealjuures ära mõtle uute lahenduste rakendamisel sellele, kas see kõnetab kõik su kliente vaid sellele, kas see vastaks kasvõi mingi teatava klientide hulga ootustele,“ rõhutas Thomson.

Turvalisi jaemüügilahendusi arendava StrongPoint Technologies asepresidendi Julius Stulpinase sõnul ei kohane jaekaubandus uue tehnoloogia üleliia tuues näiteid ribakoodi ja iseteeninduse kasutuselevõtust, kus läks 15-25 aastat aega, et uus lahendus kasutusele võetaks. „Tehnoloogia eesmärk on parandada tarbijakogemust, kuid iga uuenduse rakendamine võtab aega ja kannatlikkust ning toob omad väljakutsed. Automatiseerimise ja digitaliseerimise puhul näiteks kaubanduspinna ümberkujundamisel või investeeringu mahu näol,“ selgitas Stulpinas.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee