Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Märtsis suurenes kaubavahetus liikmesriikidega
Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 177 miljonit eurot, mis oli 22 miljonit eurot väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.
Märtsis kasvas eksport Euroopa Liidu liikmesriikidesse 104 miljoni euro võrra ja import 71 miljoni euro võrra. Euroopa Liidu osatähtsus kogu ekspordist moodustas 72% ja impordist 80%. Viimati oli ekspordi osatähtsus nii kõrge 2017. aasta novembris ja impordi osatähtsus 2018. aasta mais.
Märtsis oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (50 miljonit eurot), Taani (25 miljonit eurot) ja Belgiasse (20 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Taani ja Belgiasse mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Singapuri (19 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid (mõlema osatähtsus 12%). Ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 8% ja re-eksport 7%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivibensiin, lennukibensiin, põlevkivikütteõli), mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised, mööbel) ning metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) väljavedu.
Märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13%), Saksamaalt ja Rootsist (mõlema osatähtsus 11%) ning Lätist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid. Kõige rohkem suurenes import Soomest (29 miljonit eurot), Lätist (20 miljonit eurot) ja Rootsist (18 miljonit eurot). Soomest ja Lätist suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid (mõlema osatähtsus 12%) ja mehaanilisi masinaid (11%). Kõige enam suurenes metalli ja metalltoodete (20 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (18 miljonit eurot) sissevedu.
Võrreldes 2018. aasta sama kuuga langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks aastaga 1% ning impordi mahuindeks tõusis 3% võrra.
Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga suurenes eksport 8% ja import 4%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 392 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis 500 miljonit eurot).
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, toetas 2019. aasta I kvartali ekspordi kasvu puidu ja puittoodete (44 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (30 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriiki, Taani, Lätti ja Soome.
I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt keemiatööstuse tooraine ja toodete (41 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (28 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes I kvartalis import 2018. aasta I kvartaliga võrreldes enim Leedust, Rootsist ja Venemaalt. Enim vähenes import Valgevenest.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
