Küll on Väädi sõnul uute nõuetega jänni jäänud soomlased. "Makselahenduste pakkujad pole ennast ette valmistanud. Meie kasuks räägib see, et oleme digiriik – Mobiil-ID, Smart-ID. Ja eestlased armastavad pangalinke. Hiljuti Mastercardist öeldi, et Eesti on unikaalne – 80 protsenti inimestest kasutab pangalinki," märkis Väät. Tema sõnul on pangalinkide puhul uued nõuded juba kaetud.
Loob uusi võimalusi
Hiljuti avaldas autentimise teemal
artikli ka e-kaubanduse liidu juhatuse liige ja ASi Maksekeskus tegevjuht
Art Lukas, kelle sõnul tasub e-kaupmeestel direktiivi nüanssidega kindlasti kursis olla. Näiteks peavad uue korra järgi veebis tehtud kaarditehingud omama tugevalt autenditud kinnitusi, v.a erandjuhtudel. Maksekeskus pakub Stripe'iga sarnast teenust – kuigi Felix Huber ei tahtnud Eestis ühtegi konkurenti välja tuua, on selleks nähtavalt just näiteks Maksekeskus.
Lukase hinnangul Eestis see e-kaupmeeste jaoks erilist uudiskünnist ei ületa, kuna meil ollakse harjunud, et kaardimaksetele nõutakse ka nn 3D- ehk tugevalt autenditud kinnitusi kaardi välja andnud pangast.
Laiemalt Euroopas see aga tema sõnul nii iseenesestmõistetav ei ole. "On hulk kaupmehi ning teenusepakkujaid, kes on taas kibedas hädas, kuidas ometi selline ilmaime kasutusele võtta. Asja ei tee paremaks, et viivitusi on olnud ka kaardiorganisatsioonidel endil tehniliste dokumentatsioonide avaldamisega ja käib üks lõputu täpsustamine, mis on ikkagi lubatud ja mis mitte. Nagu öeldud, 3D-võimekusega e-kaupmees selle pärast und kaotama ei pea ning võib rahumeeli lasta finantssektoril need diskussioonid endil lõpuni vaielda," märkis Lukas.
Uus regulatsioon toob tema sõnul ka uusi võimalusi – kuigi vaikimisi lahendus on kaarditehingute tugev autentimine, siis ette on nähtud olukorrad, mille puhul kaardi väljaandja pank (mitte vastuvõtja või kaupmees) võib selle autentimise vahele jätta, näiteks kui tehingusumma on väike või kui makseid vastu võttev kaupmees tundub pangale nii usaldusväärne, et ei pea täiendavaid turvanõudeid vajalikuks.
Lisavõimaluste kasutuselevõtt ootab Lukase sõnul aega, mil turuosalised tervikuna on saanud selguse majja ja vajalikud tehnilised uuendused ellu rakendatud. Reaalselt kehtivaks standardiks võib seda tema hinnangul ilmselt pidada pigem aastal 2020.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!