Autor: Jaanus Vogelberg • 13. september 2019

Hiljuti Äripäevale intervjuu andnud makseplatvormi Stripe Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juhi Felix Huberi sõnul võib direktiiv e-poodide pidajate elu keerukamaks teha. Tema sõnul varitseb oht, et iga ELi riik tõlgendab direktiivi omamoodi. Stripe on tema sõnul direktiiviks ette valmistunud, kuid paljudele võib see üllatusena tulla. Täpsemalt on teemaks nõue makseid tugevalt autentida.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät leidis aga, et Eestis direktiivi pärast väga muretsema ei pea, kuna selleks on pikalt valmistutud. "Kauplejaid see ei mõjuta, nad võivad end muretult tunda," märkis Väät. Küll võib direktiiv tema sõnul mõjutada neid Eesti e-poodnikke, kes müüvad väljapoole ELi.

Pangad on Väädi sõnul direktiiviks valmis ja nõuavad juba praegu vaikimisi tugevat autentimist. nagu direktiiv sätestab. Luminor avaldas juba mullu jaanuaris teema kohta blogipostituse, kus tugev autentimine on defineeritud nii: "Midagi, mida teate (näiteks salasõna või PIN-kood); midagi, mida omate (näiteks kaart, mobiiltelefon); midagi, mida olete (biomeetria, näiteks sõrmejälg, vikerkestamuster)." Juba toona oli Luminoris tugev autentimine kasutusel. Tugeva autentimise näited on nii ID-kaart, Mobiil-ID kui ka Smart-ID.

Küll on Väädi sõnul uute nõuetega jänni jäänud soomlased. "Makselahenduste pakkujad pole ennast ette valmistanud. Meie kasuks räägib see, et oleme digiriik – Mobiil-ID, Smart-ID. Ja eestlased armastavad pangalinke. Hiljuti Mastercardist öeldi, et Eesti on unikaalne – 80 protsenti inimestest kasutab pangalinki," märkis Väät. Tema sõnul on pangalinkide puhul uued nõuded juba kaetud.

Loob uusi võimalusi

Hiljuti avaldas autentimise teemal artikli ka e-kaubanduse liidu juhatuse liige ja ASi Maksekeskus tegevjuht Art Lukas, kelle sõnul tasub e-kaupmeestel direktiivi nüanssidega kindlasti kursis olla. Näiteks peavad uue korra järgi veebis tehtud kaarditehingud omama tugevalt autenditud kinnitusi, v.a erandjuhtudel. Maksekeskus pakub Stripe'iga sarnast teenust – kuigi Felix Huber ei tahtnud Eestis ühtegi konkurenti välja tuua, on selleks nähtavalt just näiteks Maksekeskus.

Lukase hinnangul Eestis see e-kaupmeeste jaoks erilist uudiskünnist ei ületa, kuna meil ollakse harjunud, et kaardimaksetele nõutakse ka nn 3D- ehk tugevalt autenditud kinnitusi kaardi välja andnud pangast.

Laiemalt Euroopas see aga tema sõnul nii iseenesestmõistetav ei ole. "On hulk kaupmehi ning teenusepakkujaid, kes on taas kibedas hädas, kuidas ometi selline ilmaime kasutusele võtta. Asja ei tee paremaks, et viivitusi on olnud ka kaardiorganisatsioonidel endil tehniliste dokumentatsioonide avaldamisega ja käib üks lõputu täpsustamine, mis on ikkagi lubatud ja mis mitte. Nagu öeldud, 3D-võimekusega e-kaupmees selle pärast und kaotama ei pea ning võib rahumeeli lasta finantssektoril need diskussioonid endil lõpuni vaielda," märkis Lukas.

Uus regulatsioon toob tema sõnul ka uusi võimalusi – kuigi vaikimisi lahendus on kaarditehingute tugev autentimine, siis ette on nähtud olukorrad, mille puhul kaardi väljaandja pank (mitte vastuvõtja või kaupmees) võib selle autentimise vahele jätta, näiteks kui tehingusumma on väike või kui makseid vastu võttev kaupmees tundub pangale nii usaldusväärne, et ei pea täiendavaid turvanõudeid vajalikuks.

Lisavõimaluste kasutuselevõtt ootab Lukase sõnul aega, mil turuosalised tervikuna on saanud selguse majja ja vajalikud tehnilised uuendused ellu rakendatud. Reaalselt kehtivaks standardiks võib seda tema hinnangul ilmselt pidada pigem aastal 2020.