Maarit Eerme • 2 oktoober 2019

Uuring: Mis on kaupmeeste suurimad väljakutsed?

Äripäeva teemaveeb kaubandus.ee ja KPMG Baltic koostöös Eesti Kaupmeeste Liiduga uurisid kaupmeeste käest, mis on nende suurimad väljakutsed ning milliseid trende nad praegu tajuvad.

Prisma Peremarket Mustika kaubanduskeskuses  Foto: Raul Mee

Kõige suuremate väljakutsetena toodi välja kvaliteetse tööjõu saadavus ning sellega seoses ka tööjõukulude kasv. Statistikaameti andmetel oli hulgi- ja jaekaubanduse keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis 1311 eurot, mis on 4,12% suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See kasv on küll väiksem, kui kõikide sektorite brutokuupalga kasv – 7,4%. Ettevõtete jaoks on murekoht ka tööjõukulude kiirest kasvust vähenevad marginaalid.

Muude mõjutajatena nimetati ka välismaiste konkurentide turule sisenemist, tarbijakäitumise kiiret muutust, e-kaubandust ning keskkonnaregulatsioone.

KPMG Balticu juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri sõnul on mitmed globaalsed trendid jõudnud või kohe-kohe jõudmas Eestisse. “Suuremates linnades kasvab nii tarbijaskond kui ka üldine jaekäibe maht. Teisalt, need samad tarbijad testivad aktiivselt uusi jaekontseptsioone, kas siis e-kanalites või reisides külastades tänapäevaseid ja põnevaid kauplusi, tõstes sellega ootusi kohalikele jaekauplejatele,” rääkis Toiger.

Tema sõnul tähendavad kõrgemad ootused aga vajadust täiendavalt investeerida nii kaubanduse sisseseadesse, kontseptsiooni kui ka e-kanalitesse ja laiemalt digitaliseerimisse. “Jaekauplejad saavad olema tõsise surve all uuendada oma füüsilist kaupluste võrku kui ka olla modernse internetikaupluse omanik.”

Tarbijakäitumise muutused

Kaupmeeste sõnul on tarbijate otsused muutunud üha kiiremaks ning soovitakse kõiki asju kiiremini kätte saada. Sellest tulenevalt eelistatakse oste teha üha rohkem e-kauplusest. Tarbijad tahavad saada emotsioone, kuna nende elustiili muutub – enam ei ole moes omada surres kõige rohkem asju. Tulenevalt sellest, et ostetakse vähem, soovitakse osta kvaliteetsemaid tooteid. Samuti otsitakse toidukauplustes tervislikumaid valikuid. Kaupmeeste sõnul on näha, et tarbijad kaaluvad oma ostud rohkem läbi, kui seda varasemalt tehti.

Toigeri sõnul ootab Euroopa tarbija kvaliteetset kaupa ning seda mõistliku hinna eest. “See on veidi erinev Põhja-Ameerika tarbijast, kes jätkuvalt sihib madalat hinda ning aktsepteerib vaid kvaliteeti (või suurt kogust).”

Tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ning ostavad tooteid allahindlustega. Allahindluste tihedat konkurentsi soosib ka turg, sest ükski kaupmees ei soovi kaotada oma kliente ja seetõttu pakutakse ka klientidele järjest paremaid hindu.

Noored, kuni 25-aastased tarbijad on väga palju mõjutatud teiste arvamusest (sh ka suunamudijatest) just brändi valikul. Tarbimiseelistus hulgas on neil valmistoit ning erinevad snäkid. Tehnoloogia mängib noorte tarbijakäitumises väga olulist rolli. Uuringus vastanud kaupmehed täheldavad, et noored ei ole lojaalsed.

Kuni 25-aastased noored on keskkonna- ja terviseteadlikumad ning tarbivad vähem tubaka- ja alkoholitooteid.

Kaupmehed peavad väga oluliseks tunnetada noorte tarbijakäitumisi ja nendega seotud muutusi. Toiger ütles, et jaekaubanduse valdkondade kaupa on tarbijate käitumise trendid muidugi spetsiifilisemad. “Toodete ostmine on võrreldes teenuste tarbimise dünaamikaga olnud juba viimased kümme aastat teenuste kasuks. Sellest tulenevalt võib oodata olulisi mõjusid ka jaekaupmeestele – noorema põlvkonna tarbija eelistab kasutada ning vähem omada ja eelistab väljas süüa, selle asemel, et ise süüa teha,” sõnas Toiger.

Välismaalt tugev konkurents

Natuke üle poole vastajatest tunnistas, et nad tunnevad, kuidas välismaised e-poed neile konkurentsi pakuvad. Kaupmeeste sõnul on nende konkurentsieelis võrreldes välismaiste e-poodidega just kohalik kaup, kiire tarne ning eestikeelne teenindus. E-poe ainuke konkurentsieelis tarbijale on hind ja kiirus ning need kaupmehed, kellel on ka tavakauplus, on tarbijate jaoks alati olemas.

Tarbijad eelistavad uuringus vastanud kaupmeeste sõnul e-poest tellides valida tarneviisiks “tulen ise järele”, mis annab kaupmeestele hea võimaluse lisamüügiks. Kui jaekauplusel on ka e-pood, siis seal saab ta klientidele pakkuda suuremat kaubavalikut ja erinevaid makseviise, mida tavakauplus ei suudaks pakkuda. Hinnapoliitika Eesti kaupmeeste e-poodidel on tavakauplusega sama. Hea ühenduslülina tavakaupluse ja e-poe vahel toodi uuringus välja seda, et e-kaupluses kuvatakse toodete saadavust tavakaupluses. Kuid siiski on väga palju kliente, kes teevad e-kanalis eelostlemist ja seejärel minnakse kaubale järele kauplusesse, et veenduda, kas valitud toode oli sobilik.

Tarmo Toigeri hinnangul on Eesti jaekaupmehed kaitstud nn supercenter-tüüpi kauplustest, kus pakutakse väga suurt valikut ning oluliselt tavahinnast odavamaid (e-kanalis ostetud, kuid tagastatud) tooteid. “Globaalsed e-kanalid on üha paremini kättesaadavad ka Eesti tarbijatele ning leiavad arvestatavat kasutust.”

Ta rõhutas, et juhul, kui Amazoni ja teiste ülemaailmsete e-kanalite tarnekiirus kukub paarile päevale, on Eesti kaupmees väga suure surve all, kuna neil puudub võimalus pakkuda konkurentsivõimelist valikut ja hinda. Uuringule vastanud kaupmeeste hinnangul moodustab nende e-kanali müük alla ühe protsendi ning edukamatel 9–11 protsenti käibest. Arvatakse, et viie aasta pärast kasvab e-kanali müük ettevõtte kogukäibest 16–30%ni.

Täna ei ole võimalik teada saada, kui suur on tegelikult e-kaubanduse osakaal kogu jaekaubanduse müügist. Monitoorida on võimalik ainult neid ettevõtteid, kes tegelevad EMTAK koodi järgi müügiga interneti või posti teel. 73,9% vastajatest arvas, et e-kanalis müüdavat käivet võiks hakata majandusaasta aruannetes eraldi monitoorima.

Pindade rohkus ja lahtiolekuajad

“Prisma hüpermarketite 24/7 avamine on globaalses ja regionaalses mõttes anomaalia. Suure tõenäosusega teised jaekaupmehed selle eksperimendiga kaasa ei lähe ning otsus kauplused öösel lahti hoida kuulutatakse ebaõnnestunuks,” arvas Toiger. Tema sõnul võib pigem eeldada kaupluste lahtiolekuaegade lühendamist, kuna varajaste hommikutundide ning hiliste õhtutundide tarbimine ei kata kasvavaid palgakulusid.

65% uuringule vastajatest soovib, et kaupluste lahtiolekuaegu hakkaks riik reguleerima. Nende kaupmeeste hinnangul on üheks tööjõuprobleemide lahenduseks kaupluste lühem lahtiolekuaeg, mis vähendab koheselt tööjõukulusid ning võimaldab muul ajal efektiivsemalt toimetada. 60,9% arvab, et kauplused võiksid olla lühemalt lahti ning 43% vastajate hinnangul võiks iga kaupmees ise otsustada, kui kaua kauplust lahti hoitakse.

52% vastajatest soovib oma kaubanduspinna ruutmeetrite arvu samaks jätta, kuid 34,8% vastajatest plaanib enda kaubanduspinda suurendada. Samas arvas 91,3% vastajatest, et Eestis on liiga palju kaubanduspinda. Siit võib järeldada, et kaubanduskeskusi on liiga palju ning neid juurde ei oleks tarvis, kuid enda kaubanduspinda keskuse sees ollakse valmis suurendama.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits rääkis keskuse viimast laiendust kommenteerides, et see oli hea võimalus olemasolevatele kauplustele suuremaid pindu anda, mitte avada ainult uusi kauplusi.

Hinnad kasvavad

Uuringus osalenud kaupmeeste sõnul lähevad hinnad kallimaks ning väike osa neist usub, et hinnad jäävad samale tasemele. Samuti planeeritakse enda kaupluses pakutavate toodete hulka ka suurendada, et pakkuda klientidele laiemat valikut. Kodumaistel toidukaupadel võiks kaupmeeste sõnul olla madalam käibemaksumäär ning ka toiduainete hindu mõjutavad aktsiisid võiksid madalamad olla. Madalam käibemaksumäär võiks nende hinnangul olla just kodumaistel toidukaupadel, puu- ja köögiviljadel ning piimatoodetel.

Statistikaameti andmetel on aastaga hinnad kasvanud 2,4%, kus siis kaubad on 1,8% kallimad ning teenused 3,3% kallimad.

Kuidas aga efektiiselt lahendada tööjõuprobleemi?

Uuringus osalenud kaupmehed näevad ühe võimaliku tööjõuprobleemi lahendusena võõrtööjõu vabamat kasutamist ning sellest tulenevalt ka eesti keele nõuete kergemaks muutmist. Nende ettepanek on ka, et riik võiks maksudega soosida pikaajalise tööstaažiga töötajaid ning lisada preemiaks rohkem raha selle inimese pensionisambasse. See aitab vältida töötajate lahkumist hetkeemotsiooni ajel.

Küsitlusele vastanud kaupmehed soovivad ka tööjõumaksude alandamist just väiksema koormuse ja madalama palgaga inimestele, näiteks pensionäridele. Lisaks tuleks kutseharidussüsteemis tuua fookusesse müüja/klienditeenindaja amet ning “pehmed erialad” muuta kõrgkoolides tasulisteks.

“Suured ja rahvusvahelised jaekaupmehed testivad aktiivselt roboteid ning loodavad sellega oluliselt langetada inimtööjõu mahtu ja tõsta efektiivsust. Varem või hiljem jõuavad need tehnoloogiad ka Eestisse,” kommenteeris Toiger ning lisas, et tõenäoliselt realiseerivad need modernsed lähenemised kõigepealt välismaise osalusega jaekaupmehed.

Toigeri sõnul sunnivad muutused muutma ka kohalikke, kes saavad tööjõupuuduse või kasvavate kulude tõttu veelgi enam survestatud. “Väikesed ja keskmised jaekaupmehed ei suuda samaväärselt investeerida ning marginaal langeb.”

Kaubandust kõige enam kahjustatavad regulatsioonid

Uuringus osalenud kaupmehed nimetasid, et kaubandust kõige enam kahjustatavad regulatsioonid on pakendiaruande tegemine, alkoholiseaduse ja –aktsiisi muutused. Samuti nimetati, et kaubandust kahjustab ülereguleerimine, millega kaasnevad kaupmeestele kulutused. Mainiti veel e-kaubanduse mittereguleerimist, kuna vaba e-kaubandus seab ohtu kohaliku turu frantsiisi ostnud jaemüüjad ja nende e-poed.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700