Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaupmehed valmistuvad käibe rängaks kukkumiseks
Koroonakriis toob kõigis kaubagruppides peale esmatarbekaupade kaasa käibe olulise vähenemise, prognoosivad jaekauplejad.
Ligi pooled advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co ja Äripäeva teemaveebi kaubandus.ee küsitletud sajakonnast jaekaubandussektori tipp- ja keskastmejuhist peavad viiruselaine kõige tõenäolisemaks tagajärjeks käibe olulist vähenemist kõigis kaubagruppides peale esmatarbekaupade.
Kuigi käibelangus ei puuduta esmatarbekaupu, võib eeldada, et ainult esmatarbekaupade müügilt teenitavate tuludega on võimalik hakkama saada piiratud aja jooksul. Juriidilised võimalused käibelanguse olukorras on piiratud. Näiteks saab vähendada töötajate töötasusid kuni kolmeks kuuks, analüüsida läbi kehtivad tarne- ja teenuselepingud, selgitamaks välja, kas ja millises ulatuses nende täitmisi ajatada.
Võib eeldada, et riik plaanib kriisiolukorras toetada, kuna jaekaubanduse jätkumine on ühiskonna toimimise seisukohalt oluline. Riiklikud toetusvõimalused saaksid olla näiteks:
- maksuleevendused kaupmeestele (teatud maksude tasumise ajatamised mingiks ajaperioodiks vms),
- tugiostud (nt kaitseväele, ostud elanikkonna riigipoolse varustamise eesmärgil),
- krediidile juurdepääsu parandamine (riiklikud tagatised krediidiasutustele).
Tähele tuleb panna, et lähtuvalt tekkinud erakorralisest globaalsest olukorrast, on Euroopa Komisjon avaldanud valmisolekut kiiresti ja efektiivselt tegeleda riigiabi taotlustega. Esimene, kes seda võimalust kasutas, oli Taani, kes soovis kehtestada 12 miljoni euro suuruse abipaketi ürituste korraldajatele, et erinevate avalike ürituste (nt kontsertide) ära jäämisega kaasnevat kompenseerida tulude kaotust. Euroopa Komisjon menetles riigiabi taotluse ära 24 tunniga ja andis abipaketile loa seega küllaltki kiiresti.
Töötajate (või nende pereliikmete, nt laste) haigestumise ja/või karantiini sattumise riski hinnatakse küllaltki kõrgeks, aga samas on kaupmehed valmis oma tegevuse ümber korraldama selliselt, et nad saaksid siiski uksi lahti hoida. Selleks saab ennekõike kasutada töösuhetest tulenevaid võimalusi, sh mitte lasta haiguskahtlusega töötajaid tööle, korraldada ümber tööolevate töötajate tööülesanded (nt peatada vähemolulised tööprotsessid ja tugiteenused) ja töögraafikud, kutsuda puhkusel olevad töötajad puhkuselt tagasi.
Kodumaiste tarnijatega probleemide tekkimist ei prognoosita, kuid arvata võib, et rahvusvahelised tarnekanalid hakkavad toimima tõrgetega ning kaubagruppide lõikes, mida valdavalt sisse tuuakse, võib eeldada defitsiidi tekkimist. Tarneprobleemidele kiireid juriidilisi lahendusi kahjuks ei ole. Mida saab teha, on asendada probleemsemad välismaised tarneallikad mõne sellisega, kus tarneprobleeme on vähem, samuti siseriiklike analoogidega. Isegi kui alternatiivid on kallimad, ei kao kaubagrupp täielikult kaupluseriiulitelt.
Juhul kui mõne majandussektori tegevuse jätkusuutlikkus satuks reaalsesse ohtu ja seda oleks võimalik leevendada üksnes konkurentide vahelise koostööga ja sellega kaasneva paratamatu konkurentsi vähenemisega, siis võib eeldada, et konkurentsijärelevalve asutused sellises olukorras ei takistaks ega tauniks konkurentide vahelist koostööd, eeldusel, et see piirdub vältimatult vajalikuga.
Kui koostööga kaasnev kasu tarbijale on suurem kui konkurentsi vähenemisest tulenev kahju, ei loeta koostööd konkurentsi kahjustavaks. Näiteks töötajate, ladude või sorteerimiskeskuste omavaheline „jagamine“, et keerulistel aegadel suurendada efektiivsust ja tagada kaupmeeste tegevuse jätkusuutlikkus ja kaupade võimalikult laialdane kättesaadavus, võib erandkorras olla lubatav, kuni praegune kriis kestab. Kindlasti on soovitatav enne koostööga alustamist konsulteerida Konkurentsiametiga, aga võib arvata, et Konkurentsiamet praeguses olukorras reageeriks suhteliselt kiiresti ja pigem soosiks kui takistaks tegevusi, mis hoiavad siseriiklikku kaubandust toimimas.
Küsitlus toimus 12-15. märtsil ning vastajateks olid Äripäeva teemaveebi kaubandus.ee korraldatava jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste ühisseminaril osaleda planeerinud valdkonna tipp- ja keskastmejuhid ning kaubandus.ee veebi ja uudiskirja tellijad.
Autor: Eversheds Sutherlandi partner ja EL õiguse, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivaldkonna juht Risto Rüütel
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
