Autor: Kaubandus.ee • 31. märts 2020

Kantar Emori ostukäitumise ekspert Kersten Jõgi sõnul on viimase kahe nädala jooksul tellinud valmistoitu seitse protsenti ning järgmise kahe nädala jooksul on ostu plaaninud kaheksa protsenti tarbijatest. „Teenuse kasutajate tegelik kasv võiks olla suuremgi, sest ka paljud väiksemad kohvikud ja restoranid on muutunud oludele kiiresti reageerinud ning pakuvad juba samuti kojuveo võimalust,“ kommenteeris Jõgi. Lisaks toetab sellise mugavusteenuse arengut lähiajal ka meie tarbijate rahakoti hea seis (sama uuringu andmetel 64 protsenti tarbijatest hindab oma leibkonna majanduslikku olukorda väga või pigem heaks) ning kodukontorist ja distantsõppest tingitud kodus tarbitavate toidukordade arvu kasv.

Toidukaupu on internetist viimase kahe nädalaga ostnud viis protsenti tarbijatest. Jõgi sõnul ilmneb uuringus selgelt, et eriolukorra esimestel nädalatel on toidu e-ostmine kasvanud kordades kiiremini kui tööstuskaupadel, seda nii ostumahtude kui ka esmakordsete ostjate arvestuses. „Kantar Emori varasemad e-kaubanduse uuringud on näidanud, et toidukaupade e-ostjaskonna suurusjärk elanikkonnas on oluliselt väiksem kui enamikul tööstuskaupadel, kuid arvestades laiemalt e-ostmisega kokkupuutunute suurt osakaalu – 73% Eesti elanikest on aasta jooksul internetist midagi ostnud – ning kiiresti kasvanud vajadust kontaktivabaks igapäevakaupade ostuks, võime elanike huvist ja valmisolekust lähtuvalt eeldada e-ostude mitmekordset kasvu,“ kommenteeris Jõgi, lisades: „See saab muidugi teoks vaid juhul, kui teenust suudetakse pakkuda üle Eesti ning leitakse lahendusi komplekteerimisvõimekusele ja kättetoimetamiskiirusele, mis juba enne kriisi olid toidu e-kaubanduse pudelikaelaks. On rõõm tõdeda, et siingi on märgata mitmeid uusi positiivseid algatusi.”

Kaubanduskeskuste sulgemise esimeste mõjutuste kohta tööstuskaupade e-ostmisele saame numbrilist kinnitust juba lähiajal eriolukorra uuringu järgmistest lainetest.

Kantar Emor alustas eelmisel nädalal ettevõtjate ja riigiasutuste tarbeks eriolukorra radariga, milles jälgib edaspidi iganädalaselt Eesti elanike infovälja, hoiakuid ja käitumist eriolukorras. Esimene küsitluslaine toimus perioodil 23.–25. märts ja küsitleti 628 Eesti inimest vanuses 15–84, mis on elanikkonna üldistuste tegemiseks piisav.