Autor: Kaubandus.ee • 18. mai 2020

„Sellised tooted moodustavad Eestis ligi 27 protsenti sigaretiturust ning alates kolmapäevast neid enam müüa ei tohi. Olukord, kus iga neljas sigaret turult kaob, tõstab oluliselt salaturu riski,“ ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juhatuse liige Jaanus Pauts.

Eestis on mentooliga sigarettide osakaal Baltikumi suurim

Uuringufirma Nielsen märtsi andmete põhjal moodustavad eristava mentoolimaitsega ning maitsekapslitega sigaretid siinsel turul ca 27,7 protsenti kõikidest müüdud sigarettidest. Seetõttu on see keeld väljakutse mitte ainult tubakatööstusele, vaid ka riigile, kes võitleb pidevalt salakaubaveo ja salakaubanduse vastu.

„Oleme võrreldes Läti ja Leeduga halvemas olukorras, sest seal on mentooliga sigarettide osakaal väiksem, vastavalt 17,8 protsenti Lätis ja 20,6 protsenti Leedus. Seega, oht salaturu kasvule on meil kõige suurem,“ selgitas Pauts.

Eristava maitse keeld suurendab salaturu riski

Kui siiani on võõramaiste maksumärkidega sigarettide osakaal tänu Maksu- ja tolliameti tõhusale tööle kenasti vähenenud ja jõudis eelmise aasta neljandas kvartalis esimest korda alla kümne protsendi ehk 9,9 protsenti (2018. aasta neljandas kvartalis oli see 13,2 protsenti), siis viimase kriisi ajal 2016 lõpus oli see 16,6 protsenti ning aastal 2012 koguni 25,2 protsenti.

„Kui arvestada nii aktsiisi- kui käibemaksu, siis praeguste numbrite juures jääb riigil maksudena kogumata ca 27 miljonit eurot. Aastaid tagasi oli see summa oluliselt suurem,“ selgitas Pauts ning lisas, et võrreldes Läti ja Leeduga on siinne salaturu olukord parem.

Lätis on välismaiste sigarettide osakaal langenud 16,8 protsendile (2018 4. kvartal: 19,7 protsenti), kuid Leedus on see kasvanud koguni 21,3 protsendile.

„Senine kogemus ja salaturu andmed näitavad, et kui legaalsel turul on suured muutused, kas suurem maksutõus või ostujõu suhteline vähenemine, siis koheselt hakkavad ka salaturu numbrid suurenema. Loodetavasti suudab Maksu- ja tolliamet senist head tööd salaturu kontrollimisel jätkata,“ ütles Pauts.

Olukorras, kus COVID19 pandeemiale järgnev majanduslangus kahandab Eesti kodanike sissetulekuid, kasvab tõenäoliselt ka huvi salasigarettide vastu. Valgevenes tegutsevad tubakatootjad on alates eelmisest aastast suurendanud tootmist ning laiendanud mentoolimaitseliste sigarettide valikut.

„Seega, tuleb loota, et Maksu- ja tolliamet suudab võimalikud salasigareti tarnekanalid aegsasti kinni panna, siis ei teki võimalus mustalt turult asendustooteid hankida,“ lisas Pauts.

Antud keeld tuleneb 2014. aasta mais vastu võetud Euroopa Liidu tubakatoodete direktiivist, mis keelas eristava maitse, kuid andis toodetele, mille osakaal on suurem kui 3% (antud juhul siis mentoolisigarettidele), ajapikendust 2020. aasta maini. Muudatus hakkab kehtima kõigis Euroopa Liidu riikides.

Eristav maitse või lõhn on selgelt tuntav maitse või lõhn, välja arvatud tubaka maitse või lõhn, mille annab lisaaine või lisaainete kombinatsioon ja mis on äratuntav enne sigareti või suitsetamistubaka tarbimist või tarbimise ajal.

Eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete keelamine ei tähenda kõikide üksikute lisaainete välistamist, kuid kohustab tootjat vähendama lisaainete või lisaainete kombinatsioonide kasutamist sel määral, et need ei annaks tubakatoodetele eristavat maitset või lõhna. Erinevate lisaainete nagu suhkur, alkohol, mentool ja teised kasutamine on lubatud kui see ei too kaasa eristavat maitset või lõhna.