Autor: Kaubandus.ee • 7. juuli 2020

„Näeme mõlemapoolset survet – on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd „mustalt“, et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada,“ ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus viitab, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrdluses aastatagusega sarnaselt ning isegi õrnalt positiivsemana, kuid keerulisem majandusolukord ning ettevõtjate hinnangud olukorrale võivad tuua tagasilöögi.

Pikaajaline trend näitab, et ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on senine ümbrikupalkade osakaalu langus toimunud tänu pikaajalisele teavitus- ja ennetustööle, aga rolli mängib ka see, et ettevõtjad hindavad läbipaistvat ettevõtlust rohkem.

„Ettevõtjad peavad aina olulisemaks oma koostööpartnerite usaldusväärsust ning see omakorda vähendab osapoolte soovi osaleda varimajanduses,“ ütles Palts.

Kui 2010. aastal sai täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16% töötajatest (Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul), siis mullu oli see näitaja ligi 8%. Ka ettevõtteid, kes ümbrikupalka maksavad, on jäänud vähemaks ning olulise kahju riigile tekitab neist väike osa – selliseid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on MTA hinnangul ca 3% kõigist ettevõtetest.

Ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem

Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul MTA-l jätkuvalt väga tugevalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. MTA kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.

„Vaatame ettevõtteid riskipõhiselt, tehes nii kohapealseid kontrolle kui ka kutsudes ettevõtete esindajaid vestlusele. Tänavu kuu kuuga oleme nõnda kontrollinud või muul viisil kontakteerunud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks meie vaatest on neil ümbrikupalga risk. Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa,“ lisas ta.

Ettevõttel aitab maksuasju korras hoida ka MTA uus e-teenus „Maksukäitumise hinnangud“, kust saab ise järele vaadata, millisena ettevõte MTA jaoks paistab ja kuidas puudujääke parandada.

Reitmann rõhutas, et vastutus ümbrikupalga vastuvõtmise eest on ka töötajal. „Oleme töötajale määranud kohustuse maksmata tulumaks tagantjärele tasuda, kui on selge, et ümbrikupalk võeti vastu teadlikult,“ lisas ta.

MTA paneb inimestele südamele, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest, mille vajadus kerkib eriti esile keerulistel aegadel. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.

Ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal ca 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab töötasu nö ümbrikus 8% töötajatest ja ca 25% Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.