Restoranitest: Tallinna kõige kitsamas trendibaaris saab vermutit usaldada

Tänavu Michelini kaardile jõundud Fumes ei teki esimene emotsioon toidust, vaid sellest, kuidas sind vastu võetakse. See on nii tähelepanelik, et võtab korraks kohmetuks.

Pastoraati soovitatakse Pärnus pea igal sammul ning selle kõrge hinnang loob ootuse millelegi erilisemale. Reaalsus osutus aga märksa maisemaks: kuigi kõik justkui toimis, jäi elamus tervikuna üllatavalt keskpäraseks.

Ilmaveerele võiks lausa 10/10st punktid anda, kui kohalikule toorainele 100% truuks oleks jäädud. Elamus omaette oli see igatahes.

Broneerisin oma aruga koha restoranis Greem, aga kui ma kohale jõudsin, oli see hoopistükkis restoran Nook. Sisu pidi aga sama olema, väike nimevahetus olevat kerge brändimuutus.

Poeriiulid on põnevatest maitsetest lookas. Kastmed Aasiast, hoidised Vahemere äärest, tundmatud maitseained, juustud ja muud tooted küll kutsuvad proovima, kuid kuklas vasardav küsimus “mida ma sellega kodus peale hakkan?” sunnib selle letile tagasi panema. Kui ei tea, kuidas toode maitseb, millega see kokku sobib või kuidas seda kasutada, jääb uudishimu sageli ostuotsusele alla. Korvi läheb vana tuttav ja põnev leid jääb riiulile oma aega ootama.