Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümnendi jooksul on perede kulutused oluliselt muutunud
Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo ja analüütik Katriin Põlluäär vaatasid, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.
Alustuseks vaatasime, kui palju erines kümne aasta tagune palk praegusest. 2011. aastal oli keskmine brutokuupalk 839 eurot ja 2019. aastal 1407 eurot, mis tähendab, et keskmine brutokuupalk on suurenenud 568 euro võrra ehk 67,7%. Tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust iseloomustav tarbijahinnaindeks tõusis sama ajaga aga 16,4%. Leibkonnaliikme kulutused suurenesid aga 79,6% võrra: 2011. aastal kulutas keskmine leibkonnaliige ühes kuus 272 eurot, 2019. aastal 488 eurot. Seega jäi 2011. aastal keskmisel inimesel brutokuupalgast pärast kulutusi alles 567 eurot ja 2019. aastal 919 eurot ehk vastavalt 67,5% ning 65,3%.
Seotud lood
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
