Pakiveoteenustega on kokku puutunud enamik Eesti elanikest, vaid 8% ei ole viimase poole aasta jooksul postipakke ise saanud või saatnud, selgub Kantar Emori iga-aastasest pakiveoteenuste uuringust.
Pärast koroonapandeemia esimest lainet 2020. aasta kevadel ei ole pakiveoteenuste kasutajaskond enam märkimisväärselt laienenud.
  • Pärast koroonapandeemia esimest lainet 2020. aasta kevadel ei ole pakiveoteenuste kasutajaskond enam märkimisväärselt laienenud.
  • Foto: Liis Treimann
Pärast koroonapandeemia esimest lainet 2020. aasta kevadel ei ole pakiveoteenuste kasutajaskond enam märkimisväärselt laienenud, olles praegu 92% tasemel. Pakke on saanud 89% ning ise pakke saatnud 35% elanikest. Paki saajaid on enam alla 49-aastaste, maapiirkonna ja kõrgema sissetulekuga elanike seas. Pakke saadavad aga rohkem naised, eestlased ja 25–49-aastased.

Seotud lood

Uudised
  • 08.07.26, 11:00
Ettevõtlusliidud valitsusele: Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele