Viimase kahe aasta jooksul on hinnad tõusnud kiiremini kui inimeste sissetulekud. Hinnakasv on tänaseks aeglustunud, kuid kõrged hinnad on jäänud püsima. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägib toidukaubaturu seisust ja sellest, kuidas leibkonnad uue olukorraga kohanenud on.
Toidukaupade hinnatõus on muutnud tarbijad ratsionaalsemaks
Toidukaupade hinnatõus Eestis algas 2021. aasta kevadel – seda vedasid värske kala, teravili, toiduõli ja aasta lõpus energiakandjate maailmaturu hinnatõus. 2021. aasta lõpus ületas toidukaupade hinnatõus +5% ja üldine hinnakasv +10% piiri. 2022. aastal kiirendasid energiakandjate ja toidukaupade kallinemine hinnakasvu 20% tasemele, toidukaupade hinnatõus kulmineerus 2022. aasta detsembris 29,8% tasemel. Võrreldes 2020. aastaga on toidukaubad 40% kallimad.
Kulutused igapäevastele toidukaupadele ja eluasemele moodustavad üle 40% leibkondade sissetulekutest. Arvestades sissetulekute kasvu aeglasemat tempot, on leibkondade ostujõud langenud 3-4 aasta tagusele tasemele.

Tarbija teeb teadlikumaid valikuid

Oskuslike valikutega on suudetud vähendada pool toidu hinnatõusu mõjust. Kaupmehed märkavad, et ostukorvis on kampaaniatoodete osakaal märgatavalt suurenenud. Kliendid on riiulitelt avastanud soodsama hinnakuvandiga tooted, mis parematel aegadel tagaplaanil olid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele