Uuendatud koalitsioonileppe sisutühjad loosungid ja maksutõusudega jätkamine riigi majandusele kasvutõuget ei anna, ütles Eesti Toiduainetööstuste Liidu juht Sirje Potisepp Äripäeva teemaveebile Põllumajandus.ee.

- Eesti Toiduainetööstuste Liidu juht Sirje Potisepp.
- Foto: Raul Mee
Toiduliidu juht ütles, et talle jääb arusaamatuks uuendatud koalitsioonileppe mõte, kui valitsuses jätkavad samad parteid ja osaliselt ka samad ministrid. „See viitab vaid sellele, et soovitakse seniste otsuste eest vastutust mitte võtta. Uuendatud koalitsioonileppe sisutühjad loosungid ja maksutõusudega jätkamine riigi majandusele kasvutõuget aga ei anna. Kuidas kavatseb valitsus Eesti majanduse kasvule viia, kui uusi makse ja kohustusi ainult lisandub. Kust see kasv peaks tulema, kui kaupade ja teenuste kallinedes nõudlus väheneb? Kust peaks tulema oodatav maksulaekumine, kui järjekordne tõus muudab kaubad ja teenused veelgi kallimaks, mis toob kaasa olulise mahtude vähenemise,“ ütles Potisepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Halvimad ajad toiduainetööstuses peaksid olema möödas, kuid valitsuse soovimatus omamaist tootmist kaitsta on andnud eeliseid konkurentidele, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusele.
“Käibemaksu tõusuga kaasneb kohe toidu hinna tõus. Saame jälle kõrgema inflatsiooni ning inimestele jääb vähem raha kätte. Maksude tõstmine on vastuvõetav, kui sellega ei saa pihta need, kes on niigi raskes seisus. Ja süüa peavad ostma kõik,” kommenteerib valitsuse maksutõusu kõiki suurimaid kauplusi ja tanklakette üle Eesti pagaritoodetega varustava Mantinga Eesti tegevjuht Rain Palmiste.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.