Jaekettide vahel käib jätkuvalt tihe võitlus iga kliendi pärast. Hinnatundlik tarbija seab kauplustele kõrged ootused, mistõttu on Maxima Eesti valmis vajadusel investeerima, et hoida hinnad taskukohased.

- Maxima kauplus Lasnamäel
- Foto: Liis Treimann
2026. aasta jaekaubandust iseloomustavad tugev konkurents ja jätkuv hinnatundlikkus. Tarbijad on harjunud ostma teadlikumalt – oma ostusid hoolikalt planeerides ja hindu sagedamini võrreldes. Samal ajal on näha märke, et tarbijate kindlustunne hakkab tasapisi taastuma, rääkis Maxima Eesti tegevjuht Diana Gegelyte.
“Fookus püsib tugevalt sortimendil – kliendid ootavad head hinna ja kvaliteedi suhet ning eeldavad, et igapäevased tooted jäävad taskukohaseks ka ettevaatlikuma majanduskeskkonna tingimustes,” rääkis tegevjuht.
Soovid ülevaadet toidu- ja esmatarbekaupade sektori suundumustest?
Tutvu lähemalt jae- ja hulgimüügi
aastaraportiga!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kahju võib ulatuda miljarditesse!
Soome valitsus plaanib sekkuda jaekettide omamärgitoodete müüki, mis on vallandanud tugeva vastasseisu sealse valitsuse ja jaekettide vahel. Arutluse all on keeld omamärgitooteid eelistada ja nende riiulipaigutuse piiramine, samuti on kõne all olnud võimalikud hinnapiirangud, vahendas
Kauppalehti.
Tuleval aastal on toiduainete jaekaubanduses olulisteks märksõnadeks omamärgitoodete kasv, kampaaniapakkumiste asendumine püsivate soodushindadega ning piiriüleste e-ostude jätkuv populaarsus tööstuskaupade kategoorias.
Jaekettide olukord on jätkuvalt keeruline. Toidukaupade hinnad on tõusnud kiiremini kui palgad ning tarbijad eelistavad üha enam soodustooteid ja odavamaid välismaiseid kaupu. Ostujõu taastumist 2026. aastaks ei prognoosita ning jaeketid tegutsevad üha väiksemate marginaalidega, ütles Selveri juht Kristi Simonsen.
Hinnasurve ja muutuv tarbijakäitumine toovad jaekettidele uusi proovikive. Üha tõsisemateks murekohtadeks on saanud poevarguste sagenemine ja sobivate töötajate leidmine, ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.
Tänapäeval on võimalik äriprotsesse optimeerida läbi digitaalsete tööriistade: B2C ja B2B tellimiskeskkonnad, broneerimissüsteemid, mobiilirakendused ja iseteeninduslikud makselahendused. Need ei ole enam lihtsalt lisavõimalused, vaid osa ettevõtte igapäevasest äriloogikast, mis aitab vähendada käsitööd ja keskenduda sellele, mis aitab saavutada parima konkurentsieelise ning loob suurima väärtuse.