Vähemalt kolme kuu suurune säästupuhver on olemas vaid 39% vastanutest, mis näitab, et märkimisväärne osa Eesti inimestest on ootamatute elumuutuste suhtes endiselt haavatav.

- Eesti inimeste säästud on aasta lõikes kasvanud. Eesti Panga andmetel kasvas majapidamiste hoiuste kogumaht 2025. aasta detsembris 13,7 miljardi euroni, mis on 5,3% rohkem kui aasta varem.
- Foto: Liis Treimann
Uuringu tulemused näitavad, et kõige keerulisemas olukorras on inimesed, kellel puuduvad säästud täielikult. 14% vastanutest märkis, et neil ei ole üldse rahalist puhvrit. Puusti sõnul tähendab see sageli pidevat pinget ja ebakindlust, sest iga ootamatu väljaminek sunnib otsima abi lähedastelt või võtma laenu. Samuti on haavatavas seisus need, kellel on küll mõningad säästud, kuid neist ei piisaks isegi ühe kuu kulutuste katmiseks, selliseid vastanuid oli 21%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi Eesti tarbijad peavad keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemasid oluliseks, ei kajastu see sageli nende igapäevastes ostuvalikutes. Orkla tellimusel seitsmes Euroopa riigis läbi viidud värske uuring näitab, et eestlaste keskkonnateadlikkus on kõrge, kuid valmisolek oma harjumusi muuta jääb tagasihoidlikuks, selgus tänasel pressikonverentsil.
Maksuküüru kaotamisest tekkiv lisaraha ei jaotu Eestis sugugi võrdselt ning koondub suuresti Harjumaale, samal ajal kui maapiirkondade elanike jaoks jääb mõju pea olematuks, rääkis Coop Eesti Keskühistu juhatuse liige Rainer Rohtla.
Kaupmeeste igapäevatöös tehakse kümneid kordi päevas tegevusi, mis näivad tühised: PDF-failide ümbertrükkimine, arvete käsitsi sisestamine, tellimuste korrigeerimine. Ometi neelavad need protsessid märkimisväärse osa ettevõtte tööajast ja palgakulust.