Uuring: pea pooled eestlased peavad ootamatute kulude katteks kasutama sääste

Seitse protsenti on seni saanud ootamatud kulud kaetud sissetuleku suurendamisega ehk on näiteks võtnud ajutiselt tööl lisavahetusi või midagi maha müünud.

Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase sõnul näitab tulemus, et säästude olemasolu ja nende kindel eesmärgistamine on kaks eri asja. „Kui ootamatu arve tuleb, siis on kõige lihtsam katta see üldistest säästudest või hakata kohe igapäevakuludelt kärpima. Kuid eraldi just sellisteks puhkudeks mõeldud meelerahufond aitaks hoida eelarve stabiilsemana ja vähendaks riski, et kulutuse katmiseks kasutatakse kiirustades kallimat lahendust,“ selgitas Rebane. Ta lisas, et sealjuures võiks meelerahufond olla eraldi n-ö pikaajalisest säästudest, mida kogutakse mõne muu eesmärgi jaoks.

Rebase hinnangul on oluline vaadata neid tulemusi koos varasemate tarbimiskäitumise trendidega. „Citadele 2025. aasta sügisene küsitlus näitas, et 36% eestlastest püüab kõrge elukalliduse tõttu kokku hoida igal pool, kus võimalik, ning kõige sagedamini kärbitakse meelelahutuse, riiete ja iluteenuste arvelt. Kuna paljude jaoks on sellised n-ö lihtsamad kokkuhoiukohad juba kasutusele võetud, siis võib kaela sadav ootamatu kulu panna leibkonna veelgi keerulisemasse olukorda,“ märkis Rebane.

Meelerahufondi loomine ei pea algama suurtest summadest, kuid sellel peaks olema selge rutiin ja eraldatus igapäevasest arveldusest. „Praktiliselt aitab, kui panna kõrvale kindel summa kohe palgapäeval ning hoida see eraldi kontol, et see ei seguneks igapäevakuludega. Nii tekib rahapuhver, mis on mõeldud just ootamatusteks, mitte järgmise suure ostu jaoks,“ lisas Rebane.

„Praktiliselt kõikidel pankadel on selleks loodud ka eraldi lahendused, et kogumine oleks muretum ja kontol olev raha ka mingit intressi teeniks.“