Esimesed tänavused Eesti parimad toiduained on valitud

Pärast mitut hinnatõusuaastat on toidutööstus jõudnud stabiliseerumisperioodi. Kuigi toit jääb kalliks, on suured hinnahüpped möödas. 2026. aastal kujundavad hindu eeskätt tarbijate hinnatundlikkus, sisendhindade surve ja riiklikud otsused. Võidavad need tootjad, kes suudavad kulusid kontrolli all hoida, eksporti kasvatada ja vastata tarbijate nõudmistele tervislikkuse ning läbipaistvuse osas.

Toiduliit saatis eile õhtul peaminister Kristen Michalile ja rahandusminister Jürgen Ligile pöördumise, milles ootab valitsuse tasandil arutelu algatamist toidukaupade kiire hinnatõusu pidurdamiseks. Liit peab vajalikuks laiapõhjalise ja läbipaistva mõjuanalüüsi koostamist toiduainete käibemaksu alandamise mõjust tarbijahindadele ja riigi eelarvele.

Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuid arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toidukaupade hinnas ei peegeldu liigkasum, vaid keeruline tarneahel ja sisendite kallinemine igas lülis. METK-i uuringu tõlgendamine, justkui jõuaks tootjani liiga väike osa, jätab tähelepanuta kogu süsteemi kulustruktuuri, rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Jaekaubanduses keskendutakse sageli müügi kasvatamisele ja kliendikogemuse parandamisele, kuid sama oluline on vältida olukordi, kus kaup või müügipotentsiaal kaob. Vargused, hinnavead, töötajate eksimused ja tehnilised tõrked võivad tekitada märkimisväärseid kahjusid, mistõttu on kadude ennetamine (loss prevention) kujunenud strateegiliseks riskijuhtimise osaks.